11. aprillil on akadeemik Karl Rebase 100. sünniaastapäev. Akadeemia mälestab oma kauaaegset presidenti minikonverentsiga „Karl Rebane 100“, mis toimub 10. aprillil 2026. a algusega kell 11 Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn).
Konverentsil osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 6. aprilliks 2026 siin.
Karl Rebane sündis 1926. aastal Pärnus. Ta kasvas viielapselises peres, mille enamik järeltulijaid pühendus hiljem teadusele. Ka tema lapsed on jätkanud teadusteed.
Karl Rebane oli füüsik, kelle teadustöö keskendus teoreetilisele füüsikale, eriti optikale ja tahke keha füüsikale. Tema huvi keskmes olid protsessid, mis järgnevad tahkise lisandi (aatomi või molekuli) ergastamisele valgusega. Ta arendas välja sellisest lisanditsentrist väljuva sekundaarkiirguse teooria ja avastas koos kolleegidega selle kiirguse eriliigi – kuuma luminestsentsi. Samuti uuris ta lisandispektrite iseärasusi, nagu foononvabad jooned, ning nendes toimuvaid protsesse (spektraalsälkamine). Need uuringud õnnestus lõpuks viia ükskikmolekuli kiirguse registreerimiseni. Lisaks tegeles ta füüsika ja filosoofia piirialade küsimustega, käsitledes entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maavälise elu otsinguid, põhjuslikkust ja vaba tahet ning kaasaegse tehnoloogia ohte. Karl Rebane avaldas üle 300 teadustöö.
Akadeemik Karl Rebane oli silmapaistev organisaator ja teaduskorraldaja, kes pani aluse mitmetele tänini kestvatele algatustele. Ta tegeles muuhulgas Tartu Riikliku Ülikooli (praeguse Tartu Ülikooli) kateedrite organiseerimise ja juhtimisega ning oli üks Füüsika Instituudi (praegune Tartu Ülikooli füüsika instituut) loojatest ja selle esimene direktor. Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast. Ta liikus vanemteaduri ja teadusala asedirektori ametist akadeemiksekretäriks, edasi asepresidendiks ning seejärel tervelt 17 aastaks (1973–1990) presidendiks. Tema juhtimisaeg langes suuresti nõukogude stagnatsiooniperioodi, kuid akadeemia jätkas laienemist. 1980. aastate lõpus toimusid olulised uuendused: taastati Eesti Teaduste Akadeemia nimi, korrespondentliikmetest said täieõiguslikud liikmed ning hakati valima välisliikmeid. Vaata ka Karl Rebase elulugu.
Ajakava
Konverentsi juhib akadeemik Jüri Engelbrecht, akadeemia president aastatel 1994–2004.
| 10.30 | Tervituskohv |
| 11.00 | Akadeemik Jüri Engelbrecht, konverentsi sissejuhatus |
| 11.05 | Akadeemia president Mart Saarma, molekulaarbioloog „President Karl Rebane ja geenitehnoloogia Eestis“ |
| 11.20 | Akadeemik, füüsik Jaak Aaviksoo „Karl Rebane – mõtteid teadusest” |
| 11.40 | Akadeemik, füüsik Vladimir Hižnjakov „Karl Rebane – tahkiste füüsik-teoreetik“ (video) |
| 11.50 | Füüsik Jaak Kikas (Füüsika Instituudi direktor 2012–2017) „Karl Rebane ja foononvabad jooned“ |
| 12.10 | Akadeemik, astrofüüsik Jaan Einasto (akadeemik-sekretär 1983–1995) „President Karl Rebane – Eesti teaduse suurkuju“ |
| 12.30 | Füüsik Aleksander Rebane „Karl Rebane 100 – Meenutused nii lähedase kui kauge pilguga“ |
| 13.00 | Akadeemik Jüri Engelbrechti lõpusõnad Vastuvõtt |
| 14.00 | Lõpp |
Lisainfo ja kontakt: Piret Suurväli, piret.suurvali@akadeemia.ee