Seitse naisakadeemikut külastasid 11.–12. veebruaril 2026 kõiki Järvamaa gümnaasiume, kohtudes Türi Ühisgümnaasiumis, Koeru Keskkoolis ja Paide Gümnaasiumis kokku ligi 350 gümnasistiga. Külastused toimusid ajal, mil tähistati rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva.
Külaskäik pakkus võimalust tutvustada oma teadustöö valdkonda ja kõneleda ka akadeemikute endi uurimis- ja loometööst. Eesmärk oli tuua noortele lähemale teaduslik mõtlemisviis ning tekitada huvi teadustöö vastu. Samuti julgustati Järvamaa andekaid noori mõtlema õpinguvõimalustele Tartu ja Tallinna ülikoolides.
Paralleelselt toimunud temaatiliste töötubade seast sai iga õpilane valida osalemiseks just enda huvidele vastava. Ettekannetes tuli juttu geneetika ja biostatistika rollist tänapäeva teaduses ja ühiskonnas, DNA abil mullaseente uurimisest ning mullaelustiku tähtsusest, päikeseenergeetika arengutest, noorte interneti ja tehisaru kasutusest, mütoloogiast ja eesti mitmekesisest kultuuripärandist.
Krista Fischer rääkis tõenäosusteooria ja statistika praktilisest kasutamisest igapäevaelus ning tutvustas biostatistika olulist rolli bioloogia ja meditsiini valdkonna teadustöös.
Maarja Grossberg-Kuusk kõneles päikeseenergeetika rollist rohepöördes ning Eesti teadlaste panusest uute keskkonnasäästlike päikesepaneelide loomisel.
Veronika Kalmus andis ülevaate noorte interneti ja tehisaru kasutamisest ning sellest, kuidas teadlased uurivad digipraktikaid ja -pädevust ning tehisintellekti kirjaoskust.
Mare Kõiva käsitles mütoloogiat eestlaste avastatud 6000 aasta vanuste Äänisjärve kaljujooniste ja eriti linnumüütide näitel. Tutvuti unikaalsete, samuti eesti-keldi-skandinaavia sarnaste olenditega ja inglise kahe rohelise haldjalapse näitel traditsiooni muutustega.
Maris Laan tutvustas geneetika kiiret arengut, selle üha kasvavat rolli erinevates elu- ja teadusvaldkondades ning nendega kaasnevaid võimalikke ohte. Põhjalikumalt käsitles ta inimese genoomi uuringute ja meditsiinigeneetika kasu patsientidele ja tervishoiule.
Anu Raud andis ülevaate eesti kultuuripärandist, selle kogumisest ja elavdamisest ning kasutamisest tänasest kunstis.
Maarja Öpik rääkis sellest, kuidas DNA järjestamise abil uuritakse mullas elavaid seeni Eesti põldudel, metsades ja niitudel ning kaardistatakse seente mitmekesisust üle maailma. Samuti selgitas ta, miks heas tervises mullaelustik on oluline nii põllumajanduses ja keskkonnahoius kui ka iga inimese jaoks.
Koolide tagasiside külaskäigule oli väga positiivne. Esile toodi, et kohtumised andsid noorte teaduslikule mõtlemisele, uudishimule ning julgusele küsida „miks?“ ja „kuidas?“ uue tähenduse. Hinnati seda, et keerulised teemad tehti põnevaks ja arusaadavaks ning näidati, et ka loodus-, reaal- ja tehnikaerialad võivad olla atraktiivsed ja innustavad.
Paide Gümnaasiumi korraldusjuht Triin Kordemets tõi esile, et kohtumised avardasid gümnasistide maailmapilti, näidates, kui mitmekesine ja nüansirohke on teadus. „Loengud andsid noortele haruldase võimaluse heita pilk akadeemilise maailma kulisside taha – valdkonda, mis muidu jääb sageli suletuks ja pisut salapäraseks. Põgus kohtumine pani noored nägema teadust kui midagi elavat, inimlikku ja põnevat.“
Sellised kohtumised loovad silla teaduse ja kooli vahele ning võivad mängida määravat rolli noorte edasistes haridusvalikutes. Vestlustest jäi muuhulgas kõlama, et osaletakse nii õpilastööde konkursil kui ka ollakse valmis panustama uurimisandmete kogumisse.
Esinemiste sarja Järvamaal korraldas Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikute kogu, kuhu kuuluvad kuuluvad kõik 12 naisakadeemikut. Järvamaa gümnaasiumite külastus oli järg 2024. aasta novembris toimunud esinemistele Ida-Virumaal, kus kohtuti ligi 700 gümnasistiga.
Naisakadeemikud kohtusid Järvamaa koolides ligi 350 gümnasistiga
Naisakadeemikud Koeru Keskkoolis. Fotol istuvad vasakult: Krista Fischer, Anu Raud, Veronika Kalmus, Maarja Grossberg-Kuusk, akadeemia kantselei töötaja Kristi Toomson, Mare Kõiva ja Maris Laan. Taamal seisab Koeru Keskkooli direktor Anneli Eesmaa. Pildistas Kirsika Ilmjärv.