Mihhail Bronšteini nimelised majanduspreemiad said Jaan Masso ja Artjom Saia

Täna, akadeemik Mihhail Bronšteini sünniaastapäeval anti Pühajärvel Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil üle temanimelised majanduspreemiad.

10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest sai Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria kaasprofessor Jaan Masso tööde tsükli „Tööjõu ja töösuhete muutuste analüüs: uuenduslikud andmestike ja metodoloogiliste lähenemiste kombineerimised“ eest.

5000 euro suuruse preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis doktorikraadi omandanud ja Luminor Panga riskiosakonna juht Artjom Saia teadustööde tsükli „Rohe-digipöörde majanduslikud perspektiivid: Madala süsinikheitega tootmine ja kaasav digitaliseerimine“ eest.

Jaan Masso ja kaasautorite aastatel 2024–2025 ilmunud viiest artiklist koosnev sari kasutab innovaatilisel viisil mahukaid ja unikaalseid andmeid, et analüüsida tööturgu nii teaduslikult huvipakkuvates kui ka majanduspoliitiliselt olulistes küsimustes.

Tööturu ebavõrdsused saavad alguse juba bioloogilisest tasandist. Sarja raames tehtud rahvusvaheline genoomiülene uuring näitab, et geneetilised terviseerinevused võivad mõjutada nii sissetuleku teenimise võimalusi kui ka tervise ja sissetulekute vahelist seost. Siiski mängivad palkade varieeruvuses põhirolli sotsiaalsed mustrid. Akadeemilise sektori palgalõhe uuringu tulemused viitavad soolistele erinevustele läbirääkimiste tulemuslikkuses: mehed saavutavad sama alternatiivse tööpakkumise korral naistest suurema palgakasvu. Samas selgus, et naiste sissetulek langeb pärast lapse sündi vaid ajutiselt ja peamiselt tööaja vähenemise tõttu – see ei mõjuta nende tunnitasu ega teadustöö tulemuslikkust.

Tehnoloogilised muutused võivad lõhesid veelgi süvendada. Erasektori uuringust selgub, et automatiseerimine suurendab soolist palgalõhet ning vähendab naiste osakaalu nii töötajate kui ka juhtide seas. See viitab vajadusele sihitud ümberõppemeetmete järele, kuna ainuüksi naiste esindatus kõrgetel ametikohtadel ebavõrdsust ei vähenda. Samal ajal kujundab tehnoloogia ümber terveid sektoreid. Finantstehnoloogia (FinTech) ja traditsioonilise panganduse vahel on tekkimas uus ökosüsteem, kus tegutsetakse korraga partnerite ja konkurentidena. Seejuures on riigiti suured erinevused sektori töösuhete korralduses: kui Eestis ja Madalmaades domineerivad individuaalsed kokkulepped, siis Rootsis ja Taanis on suudetud rakendada kollektiivläbirääkimisi.

Uuringute seeria võtab tööturu institutsionaalse raamistiku vaates kokku Kesk- ja Ida-Euroopa sotsiaalpartnerite olukord. Kuigi osalemine Euroopa Liidu taseme sotsiaaldialoogis pakub neile uusi võimalusi, piiravad selle mõju nõrgad riiklikud struktuurid ja püsiv arengulõhe „vana” ja „uue” Euroopa vahel.

Uurimistööde tulemused on jõudnud ka rakendusprojektidesse ning nende kogemusi andmete ühendamisel on kasutatud näiteks Eesti ja Soome registriandmete sidumisel töörände mõjude uurimiseks.

Artjom Saia 2024. aastal kaitstud doktoritöö uurib rohe- ja digipöörde mõju süsinikuheitele ning sotsiaalmajanduslikule arengule. Autor vaatleb neid muutusi riikide, energiatööstuse ning indiviidide ja majapidamiste tasandil, analüüsides süsiniku (CO2) heidet eri innovatsiooni- ja tehnoloogia tasemetega režiimides üle maailma.

Energiatööstuse vaates hindab Artjom Saia süsinikdioksiidi (CO2) püüdmise (carbon capture, CC) tehnoloogiate sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, sealhulgas nende tasuvust Eestis. Indiviidide ja majapidamiste perspektiivist uurib töö digitaalsete oskuste ja lairiba-interneti kättesaadavuse mõju tööturuedukusele ning koroonapandeemia mõju digioskuste ja internetiühenduse olulisuse kasvule tööturul.

Töö pakub uudseid lähenemisi digitaliseerimise ja tehnoloogilise arengu mõjude hindamisel CO2-heitele ning aitab paremini mõista rohe- ja digipöörde rolli kliimamuutuste leevendamisel. Uurimusel on oluline tähendus Eesti sotsiaalmajanduslike arenguväljavaadete jaoks, avades näiteks CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamise potentsiaali Eesti põlevkivielektrijaamades. Töö annab ka olulise panuse inseneri- ja majandusteaduste interdistsiplinaarsesse koostöösse.

Doktoritöö tulemused näitavad, et kõrgema teadus- ja arendustegevuse väljundi taseme ehk tehnoloogilise arengu korral aitab digitaliseerimine vähendada CO2-heidet. Sama järeldus kehtib ka CC tehnoloogiate rakendamise puhul, mis ei ole veel majanduslikult piisavalt tõhusad, kuid võivad toetada sujuvat üleminekut rohelisele majandusele. Digitaalsed lahendused aitavad parandada CC-protsesside majanduslikku tasuvust ning eeldavad samas kõrgemat digitaalsete oskuste taset, mis suurendab ka inimeste tööhõivevõimalusi.

Hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane rõõmustas majandusteadlaste väga aktiivse osalemise üle konkursil. Kahele preemiale laekus kokku kolmteist taotlust, mistõttu oli valiku tegemine keeruline. „Tänavust konkurssi iseloomustas interdistsiplinaarsete taotluste suur osakaal. Näiteks käsitleti lisaks süsinikuheite probleemistikule seoses digipöördega ka haridusliku ebavõrduse ja majandusarengu seoseid, maakasutuse juhtimise küsimusi ja Eesti teadussüsteemi rahvusvahelistumist. Sellised valdkondade vahelised teadustööd pakuvad ka väga häid rakenduslikke soovitusi,“ sõnas ta. Samuti avaldas Urmas Varblane tänu akadeemik Bronšteini perekonnale, kes toetas tänavu konkurssi juba neljandat korda ja on lubanud seda jätkata ka edaspidi.

Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Preemiate algataja ja finantseerija on Mihhail Bronšteini perekond. Akadeemik Bronšteinil olid suured teened Eesti taasiseseisvumisprotsessi esimeste majandusreformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning Balti majandussilla kontseptsiooni loomisel.

Ürituse fotogalerii (pildistas Kristina Egri-Kiss)

Sündmuse videosalvestise leiab lähiajal järelvaatamiseks teaduste akadeemia veebilehelt.