Manalateele on läinud 2025. aastal Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia laureaat, emeriitprofessor Leo Võhandu (2.09.1929–4.01.2026).
Leo Võhandu lõpetas Tartu Ülikooli (TÜ) 1952. aastal matemaatikuna ja kaitses samas kandidaadikraadi teemal „Iteratiivsed meetodid võrrandite lahendamisel“. Juba siis oli ta kiiresti areneva arvutitehnika taustal võtnud suuna arvutusmatemaatiliste meetodite arendamisele.
Aastatel 1955–1966 töötas Leo Võhandu Tartu Ülikoolis, olles äärmiselt huvitatud uutest teaduse ja tehnoloogia suundadest. Ta käis ennast arvutustehnika alal täiendamas Moskva Ülikoolis ja Chicago Ülikoolis Ameerika Ühendriikides, kus tekkis ka ind arvutuskeskuste loomiseks Tartu Ülikoolis ja hiljem nii Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) kui ka Eesti Raadios. TÜs asutas ta biofüüsika ja elektrofüsioloogia probleemlaboratooriumi, kus ka ise töötas. Alates aastast 1966 kuni oma elu lõpuni oli Leo Võhandu seotud TTÜga. Arvutusmatemaatika kateedrist kasvas välja informaatika instituut, samuti oli Leo Võhandu TTÜ arvutuskeskuse asutaja ja juhataja.
Leo Võhandu teadustegevust iseloomustavad erakordne laiahaardelisus ja rohked praktilised rakendused. Arvutusmatemaatiliste meetodite ja algoritmide arendamisega paralleelselt tegeles ta arvutitarkvara väljatöötamise ja rakendamisega. 1970-ndatel töötati tema juhtimisel välja andmetöötlussüsteem, mida rakendati Eesti Raadios, Tervishoiuministeeriumis ja Siseministeeriumis. Ületamatuks jääb ta matemaatilise ja arvutustehnilise kultuuri ning andmeanalüüsi siirdajana teistesse teadusvaldkondadesse: bioloogia, arstiteadus, sotsioloogia ja lingvistika. Võib julgelt väita, et Leo Võhandu tõi Eestisse arvutusmatemaatika, biomatemaatika ja matemaatilise lingvistika valdkonnad. Seda jäävad kinnitama ligi 50 Leo Võhandu juhendamisel kaitstud kandidaadi- ja doktoriväitekirja.
Leo Võhandu teadustulemused olid laialt tuntud ka väljaspool Eestit. Kui 1990. aastatel meie teaduse senised toiteahelad kahanesid, võeti selge suund läänepoolsete sidemete väljaarendamisele ja tugevdamisele. Leo Võhandu eestvõttel avanesid uued finantsallikad lepinguliseks ja teaduslikuks koostööks.
Leo Võhandu teadustegevus on „käinud ajaga sammu“ kuni tänase päevani, mil märksõnadeks on robotitehnika, kvantarvutid, suurandmete analüüs, algoritmide disain ja tehisaru.
Leo Võhandu uuringud ja rakendused on alati olnud tipptasemel, ta on olnud eestvedajaks ning uute suundade avajaks. Muuseas on väga kõnekas fakt, et mõningaid Leo Võhandu aastakümnete vanuseid fundamentaalseid teadustulemusi tsiteeritakse veel tänagi.
Eriline väärtus meie rahvale ja riigile on Leo Võhandu ja tema õpilaste poolt hästi koolitatud spetsialistid. See on meie ülikoolide olulisimaks väljundiks ühiskonna teenimisel.
Ka rahva koolitamine läbi populariseerimise, täienduskoolituste ja avalike esinemiste on olnud lahkunu tugevuseks ja pälvinud kõrge tunnustuse.
Oleme kindlad, et Leo Võhandu alustatut ja arendatut viivad edasi tema arvukad ja andekad õpilased juba oma koolkondadega.
Lisaks Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemiale on Leo Võhandu 2001. aastal pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja 2004. aastal TTÜ teenetemedali Mente et Manu.
Oma mitmekesist elu avas Leo Võhandu ise mulluses võrguväljaandes „Eesti Vabariigi preemiad 2025“ (lk 4–13).
Puhka rahus, kallis kolleeg.
Mart Saarma
Andres Keevallik