Märtsis ilmusid teadusajakirjad Oil Shale ja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uus number sisaldab nelja artiklit Eesti, Hiina, Serbia ja Jordaania teadlastelt.
Eesti teadlaste artikkel „Environmental advantages of oil shale ash as a secondary raw material: a focus on dioxin levels“ annab põhjaliku ülevaate dioksiinisisaldusest erinevatest seadmetest ja põlemistingimustest pärinevas põlevkivituhas. Kuigi dioksiine peetakse sageli põlemisprotsesside ohtlikeks kõrvalsaadusteks, näitab uuring, et põlevkivituhas on nende sisaldus alla tuvastamispiiri ning jääb oluliselt madalamaks kehtestatud piirväärtustest isegi halvima stsenaariumi korral. Tulemused osutavad, et põlevkivituhal on märkimisväärne potentsiaal ohutu teisese toorainena kasutamiseks ehituses, põllumajanduses ja ressursside taaskasutuses.
Huvitava teemana käsitlevad Jordaania autorid artiklis „Ionic liquids, [EMIM]Cl and [BMIM]SCN for sulfur removal from shale oils“ põlevkiviõlide väävli eemaldamist ioonvedelike abil. Uuringus pürolüüsiti Attarati ja Sultani põlevkivi 550 °C juures, mille tulemusena saadi põlevkiviõlid orgaanilise väävli sisaldusega vastavalt 9,3 ja 10,5 massiprotsenti. Vedelik-vedelik-ekstraheerimisel kasutati kahte ioonvedelikku – [EMIM]Cl ja [BMIM]SCN – ning saavutati üle 50% väävli eemaldamise efektiivsus. Samuti selgus, et ekstraheerimistemperatuur mängib protsessis olulist rolli.
Kutsume lugejaid tutvuma ka selle numbri teiste artiklitega.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Sel aastal 75. ilmumisaastat tähistava ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences märtsinumber sisaldab seitset Eesti ja välismaiste teadlaste artiklit. Kaastöid on erinevatel teemadel, alates juhtimisteooriast ja kvaternaarsest reoveepuhastusest kuni toidumikrobioloogia, rakubioloogia ning side- ja arvutivõrkude uurimiseni, lisaks uuritakse mustsõstra genotüüpe ja Eesti kohaliku lambavilla omadusi.
Liisa Torsuse ja kaasautorite artiklis „Revaluation of Estonian local sheep wool – impact of different wool types on textile material properties“ uuriti Eesti kohaliku lambavilla sobivust kvaliteetse tekstiilmaterjali tootmiseks. Artiklis võrreldakse Eesti kohaliku lambavilla kiu, lõnga ja tekstiilmaterjali omadusi ning analüüsitakse kiu omaduste mõju tekstiilmaterjalile. Uuringus hinnati villakiu omaduste mõju lõnga, silmuskootud materjali ja vanutatud silmuskootud materjali omadustele. Tulemused näitasid, et Eesti lambatõugude vill on kohaliku meriinovillaga võrreldes pikem, kuid ebaühtlasema pikkusega, jämedam, kohati säsikanaliga ning väiksema soomuste sagedusega ja üldjuhul madalama soomuste kõrgusega. Eesti lambatõugude villast kedratud lõngad osutusid seevastu tugevamaks. Katsete tulemused võimaldavad leida kohalikule villale erinevaid kasutusvaldkondi ning anda soovitusi villa hindamissüsteemi väljatöötamiseks.
Viive Sarve ja kaasautorite artiklis „Evaluation of seed content and fatty acid profile in blackcurrant (Ribes nigrum L.) genotypes“ uuriti kahel järjestikusel aastal 22 mustsõstra genotüüpi. Uurimistöö eesmärk oli võrrelda marjade massi, seemnete sisaldust marjades ning seemnetes sisalduvate rasvhapete profiili. Rasvhapete koostist määrati ja kvantifitseeriti gaasikromatograafiga. Tulemused näitasid, et musta sõstra marjade mass varieerus genotüübist sõltuvalt 1,0–1,7 g, seemnete sisaldus marjades jäi vahemikku 2,2–4,6% ning õlisisaldus korreleerus positiivselt seemnete sisaldusega marjade märgkaalu kohta. Rasvhapetest leidus musta sõstra seemnetes kõige rohkem linoolhapet, millele järgnesid α-linoleenhape, oleiinhape ja γ-linoleenhape. Seemnete sisalduse varieeruvuse geneetilise aluse mõistmine aitab arendada mustsõstra sorte vastavalt turu vajadustele. Samuti võib täpsem teave marjade koostise kohta avada uusi võimalusi mahlatootmise kõrvalsaaduste kasutamiseks toidu- ja kosmeetikasektoris või loomatoidus, toetades samal ajal keskkonnasäästlikkust ja ressursitõhusust.
Täiendav info:
Ajakirjanumbrite ilmumise teavituse saab tellida siit.
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Lisainfo ajakirjade lehel.