Sarjas „Teadusmõte Eestis“ on ilmunud Eesti juhtivate teadlaste ja mõtlejate esseekogumik „Globaalprobleemid“, mida esitletakse täna kell 17.15 Tartu Lydia hotelli sündmuskeskuses.
Kogumik aitab teadvustada globaalprobleeme ühiskonnas ning suunata need ka poliitikute fookusesse.
„Maailm on tervik ja vaatamata looduslike, majanduslike või sotsiaalsete protsesside eripäradele ei saa ümber ega mööda nende protsesside seostatusest. Tegemist on ju kompleks- ehk põimsüsteemidega,“ ütlevad kogumiku koostajad ja vastutavad toimetajad, akadeemikud Ülo Mander ja Jüri Engelbrecht raamatu avasõnades. „Nii ongi inimühiskonna tähelepanu küll kliimamuutustel, küll kriisidel, küll sotsiaalsetel probleemidel, mille iseloom ületab ühe riigi või regiooni piire. Olgu tegemist suurte või väikeste riikidega, globaalsed ehk üleilmsed probleemid mõjutavad kõiki.“
Kogumiku kaante vahele kogutud esseed käsitlevad üsna laia küsimuste ringi, pakkudes omamoodi kokkuvõtet meie teadmistest globaalprobleemide paljudest tahkudest ja võimalikest lahendustest. Kolm peatükki kirjeldavad esiteks globaalprobleemide üldisi omadusi ja alustõdesid, teiseks Maa looduskeskkonda ja kolmandaks inimtegevusi.
Avapeatükis kirjeldab Jüri Engelbrecht komplekssüsteemide analüüsis ilmnenud matemaatilisi seaduspärasusi ja akadeemik Tarmo Soomere analüüsib muutuste dünaamikat. Akadeemik Martti Raidal juhib tähelepanu fundamentaalteadustele, mis uurivad universumi väikesi ehituskive ja selle tekkimist tervikuna. Füüsik Jaak Kikas keskendub meie teadmiste põimumisele, võrreldes eluslooduse evolutsiooni ja tehnika arengut.
Looduskeskkonna peatükis esitab akadeemik Kalle Kirsimäe kokkuvõtte Maa kliimamuutustest ja neid kontrollinud teguritest 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo jooksul. Ülo Mander koos geograafide Jaan Pärna ja Mikk Espenbergiga analüüsib inimmõjulisi looduslikke ökosüsteeme kui peamisi kliima soojenemise põhjustajaid. Ookeani mõju globaalsele soojenemisele avab merebioloog Kalle Olli. Maa kliimasüsteemi muutustes olulist rolli mängivate atmosfääri aerosoolide toimemehhanisme analüüsib keskkonnafüüsik ja eile teaduste akadeemia liikmeks valitud Heikki Junninen. Akadeemik Anne Kahru ja keskkonnateadlane Margit Heinlaan käsitlevad plastisaastuse ohtusid ja avavad teadlaste ettepanekud plastireostuse pidurdamiseks. Seente rollist maailma ökosüsteemi toimimisel teeb ülevaate mükoloog ja värske akadeemik Maarja Öpik.
Inimühiskonna peatükis analüüsib arheoloog Aivar Kriiska inimrännete ajalugu. Akadeemik Maris Laan avab tervishoiu korralduse ja meditsiini väljakutseid ja pakub neile lahendusi. Kuidas inimene globaalprobleemide tulvaga hakkama saab ja millistele küsimustele on inimkonna mõtlejad ajaloo vältel vastuseid otsinud, käsitleb kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul. Akadeemik Tiit Tammaru kirjeldab maailma rahvastiku arengut viimaste sajandite jooksul sõltuvalt sündimusest ja suremusest. Akadeemik Marek Tamm juhib tähelepanu globaliseerumise kultuurilisele dimensioonile. Akadeemik Urmas Varblane ja majandusteadlane Robert Kitt analüüsivad majanduse globaliseerumist. Akadeemik Lauri Mälksoo pöörab pilgu globaalprobleemidele rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Kunsti osa globaalsetest muutustest arusaamisel avab kunstnik Peeter Laurits.
Kogumiku „Teadusmõte Eestis (XI). Globaalprobleemid“ veebiväljaande leiavad huvilised Eesti Teaduste Akadeemia veebilehelt.
Raamatu andis välja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Värske kogumik on samas sarjas ilmunud raamatutest järjekorras üheteistkümnes. Varasemad kogumikud leiab teaduste akadeemia väljaannete veebilehelt.