20.–21. märtsil osalesid akadeemikud Lauri Mälksoo ja Tarmo Soomere Hamburgi ja Baltimaade teaduste akadeemiate ühisel konverentsil „Current and future security architecture for the Baltic States and Europe“ Berliinis. Lauri Mälksoo pidas ettekande „Baltic Experiences and Views on Russia and International Law” sessioonis „Russia and Europe – Backgrounds and developments“. Tarmo Soomere juhatas sisse Marina Kaljuranna peaettekande … Loe edasi
Akadeemik Marek Tamm ning Tallinna ülikooli digihumanitaaria ja tehisaru külalislektor ja rahvusraamatukogu kultuuriandmete strateegiajuht Krister Kruusmaa kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tehisaru keelelise ja kultuurilise joondamise puhul võtmetähtsusega leida mõistlik tasakaal kahe eesmärgi vahel: tagada heatasemeline eestikeelne ja -meelne tehisaru,samal ajal tagades, et kellegi autoriõiguseid ei saaks mõtlematult rikutud. Kui see õnnestub, võib tehisarust … Loe edasi
Õhtulehe portaalis ilmub intervjuu Mart Saarmaga, kes toob esile kvaliteedi tähtsust väikerahvale – läbilöömiseks peavad haridus, teadus, tööstus ja teenused olema kvaliteetsed. Ta rõhutab ka vaidluste ja debattide oululisust ning ütleb, et ründama peaks ideid, mitte nende väljaütlejat.
Ajakirjas Eesti Loodus ilmub intervjuu akadeemia peasekretäri Anne Kahruga, kes räägib keskkonnatoksikoloogiast ja toob muuhulgas esile, et sissejuhatus toksikoloogiasse peaks olema materjalitehnoloogide ja inseneride õppekavades kohustuslik.
Mart Saarma pälvib Barclay de Tolly sõprade klubi galaõhtul teenetemärgi „Eestimaa au ja uhkus“. Loe lähemalt.
ENTA ja Õhtulehe koostöösarjas „Fakt teadust päevas“ ilmub Tarmo Soomere teadusamps teemal „Kas inimkond on Maa kliimat mõjutanud?“
Maarja Kruusmaa kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et tehisaru kiire areng ei ole piisav, et robotid inimestele kehalises võimekuses järele jõuaks, sest probleem on mitte aru puuduses, vaid väheses kehalises võimekuses. Lisaks tehisintellekti arengule on vaja suuri läbimurdeid ka muudes tehnoloogiavaldkondades: materjaliteaduses, mikrokiipide tehnoloogias ja salvestustehnoloogiates. (8.03.25, Postimees, „Kas tehisaru areng toob kaasa robotite imevõimed?“, … Loe edasi
Mart Saarma kirjutab Postimehes, et teaduslik vabadus ja teaduslik mõttevabadus on teaduse jaoks elu ja surma küsimus ning see on ülioluline ka ühiskonna arengu seisukohalt. Samuti rõhutab ta seda, et enamikust teadlastest teistsugusel seisukohal olevate teadlaste seisukohad on kindlasti avatud kriitikale, kuid kritiseerida tuleks seisukohta, mitte seda esitavat inimest. (7.03.25, Postimees, „Teaduses ei saa olla … Loe edasi
Andres Metspalu kirjutab Postimehes meenutustest Eesti geenivaramu sünnist. Ta toob esile, et meil oleks vaja viia laialdane geneetiline testimine Eesti geenivaramust kui teadusasutusest edasi tervishoiusüsteemi ning rakendada tulemusi haiguste ennetamises ja ravis. (6.03.25, Postimees, „Meenutusi Eesti geenivaramu sünnist“, lk 14–15). Loe siit.
Mart Saarma osaleb majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2025“ arutelupaneelis teemal „Innovatsioon ja ambitsioon ehk kuidas murda Eestist maailma“.
Akadeemik Jaak Aaviksoo arutles koos professor Birute Klaas-Langiga ETV2 kultuurisaates „Kultuuristuudio. Arutelu“ selle üle, kuidas saab eestikeelne teadus hakkama domineerivalt ingliskeelses maailmas. Jaak Aaviksoo ja tõi muuhulgas esile, et keeleloome tuleks fokuseerida just sinna, kus ta paljuneb, juurdub ja kannab vilja.
President Mart Saarma kohtus rahandusminister Jürgen Ligiga.
Ajuteadus ja tehisaru toetuvad üksteisele juba aastakümneid. Me elame põneval ajal, kus iga uus neuroteaduslik tõdemus võib viia parema tehisintellektini, ning iga parem tehisintellekt võib võimaldada meil veelgi paremini aju saladusi lahti muukida, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ inimese füsioloogia professor, akadeemik Eero Vasar ja neuroteadlane Jaan Aru. (1.03.25, Postimees, „Ajuteaduse ja tehisaru sünergia“, lk … Loe edasi
Ilmub Eesti Päevalehele antud intervjuu akadeemia presidendi Mart Saarmaga, kes rõhutab dialoogi pidamise vajadust ühiskonnas. Samuti selgitab ta oma seisukohti seotult kliimamuutuste ja koroonakriisiga. Intervjuu annab muuhulgas selgitavad vastused 19. veebruaril toimunud Mart Saarma EKRE fraktsiooniga kohtumise järel Uutes Uudistes, Delfis ja sotsiaalmeedias ilmunud vastukajadele. Loe ka teaduste akadeemia selgitust Uutes Uudistes ilmunule.
Veebruaris asutati akadeemik Rein Küttneri (5.11.1940–15.11.2024) abikaasa Urve Küttneri ning Tallinna tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktori Kristo Karjusti eestvedamisel Tallinna tehnikaülikooli arengufondis Rein Küttneri nimeline stipendiumifond eesmärgiga populariseerida tootearenduse ja tootmistehnika, raalprojekteerimise, robootika ning masinaehituse valdkonda. Loe lähemalt.
ENTA ja Õhtulehe koostöösarjas „Fakt teadust päevas“ ilmub Anu Realo teadusamps teemal „Mis teeb eestlasest eestlase“.
Jaak Vilo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et kui teiste riikide rahaline rikkus on meist suurem ja ka andmeid on neil rohkem, siis Eesti jaoks on inimesed need, kuhu reaalselt panustada saame, et majanduskonkurentsis ettepoole trügida. Ta leiab, et vajalike oskustega inimeste nappuse ületamiseks tuleks käivitada senisest laiem tehisaru arendamist ja uute rakenduste loomist toetav … Loe edasi
Intervjuus ajakirjale Horisont räägib Mart Saarma, miks peaks Eesti hakkama teaduses senisest enam panustama rakendusuuringutesse ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamisse, millise sihiga võiks riik võtta igal aastal meie teaduse heaks laenu umbes 50 miljonit eurot, milliseid lootustandvaid neuroloogiliste haiguste ravimikandidaate uuritakse tema laboris ja paljust muust.
Sirbis ilmub ülevaade tänavustest teaduspreemia laureaatidest (21.02.25, Sirp, Riiklikud teaduse aastapreemiad, lk 6–7) ja artikkel teaduse elutööpreemia laureaadist Leo Võhandust (21.02.25, Sirp, „Eesti esimene andmeteadlane“, lk 12).
Teadmistepõhises ühiskonnas tuleb arvestada teadlaste, teadusjuhtide, ühiskonna ja valitsuse vaatenurgaga. Samal ajal eeldab innovatsioon juba olemuslikult kompleksses maailmas loosungitest abi otsimise asemel sisulise arusaama poole püüdlemist, leiab Jüri Engelbrecht Novaatoris ilmunud Tallinna tehnikaülikooli aastapäevakõnes, mille ta pidas Tallinna tehnikaülikooli aastapäevaaktusel
Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel ilmus kogumik „Eesti teadus 2025“, kus Krista Fischer kirjutab Eesti teaduse näitajatest ja Tarmo Soomere annab ülevaate riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri teekaardi kujunemisest. Loe lähemalt.
President Mart Saarma kohtus Riigikogu Eesti 200 fraktsiooniga.
President Mart Saarma kohtus Riigikogu EKRE fraktsiooniga.
Eesti teaduste akadeemias toimus konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus selgusid viis parimat: Aljona Gineiko (Eesti kunstiakadeemia), Liis Lutter (Eesti maaülikool), Natjan-Naatan Seeba (Tallinna tehnikaülikool), Indrek Seire (Tartu ülikool) ja Jaan Vihalemm (Tartu ülikool). Loe lähemalt.