Arhiiv: Diary

Eesti maaülikooli uue nõukogu esimesel istungil valiti nõukogu esimeheks akadeemik Tarmo Soomere. Loe lähemalt.

President Mart Saarma kohtus rektorite nõukoguga ning tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Arutati ühiste koostöövõimaluste üle. Räägiti ülikoolide rollist teadustegevuses, doktoriõppe vajadustest erinevates valdkondades, samuti ka teadus- ja arendustegevuse rahastamisest. Kohtumisel osalesid rektorite nõukogu liikmed, nõukogu peasekretär Hanna Kanep, akadeemia asepresidendid Jaak Vilo ja Marek Tamm ning presidendi abi Kerlin Remmel.

President Mart Saarma kohtus Ühendkuningriigi suursaadikuga Eestis Ross Alleniga. Arutati omavahelise teaduskoostöö võimalusi. Kohtumisel osalesid akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning 2024. aasta konkursi „Naised teaduses“ laureaadid ja 2024. aasta inglisekeelse konkursi „Teadus 3 minutiga“ võitjad.

Postimehe rubriigis „Nädala persoon“ ilmub pikk intervjuu Mart Saarmaga, kes ütleb, et Eesti majanduse jaoks on probleem see, et iseseisvuse 33 aastaga ei ole Eestisse tekkinud märkimisväärset kõrgtehnoloogilist teaduspõhist tööstust. Intervjuus tuleb juttu ka tema teadustööst ning Mart Saarma väljendab veendumust, et eeloleva 50 aastaga tehakse radikaalsed avastused, mis selgitavad aju saladusi. (25.01.25, „Mart Saarma: … Loe edasi

Paljusid asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Küll aga saab neid uurida, läbi tunnetada ja teistele rääkida. Akadeemia ülesanne on sellised üles otsida ja rambivalgusesse tuua, kirjutab akadeemik Tarmo Soomere Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Sel nädalal saanuks 102-aastaseks akadeemik Mihhail Bronštein, kelle nimelised preemiad meenutavad tema panust majandusteaduse arengusse ja Eesti taasiseseisvumisse. (25.01.25, … Loe edasi

Tartu volikogu otsusel pälvis akadeemik Mare Kõiva teenetemärgi Tartu Täht. Loe lähemalt.

President Mart Saarma kohtus riigikogu Isamaa fraktsiooniga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Räägiti teadus- ja arendustegevuse rahastamisest, sh erainvesteeringute kaasamisest ja sellega seoses ka seadusandluse võimalustest ning kitsaskohtadest. Kohtumisel osalesid lisaks fraktsiooni esindajatele ka asepresident Jaak Vilo, arendusjuht Terje Tuisk ja presidendi abi Kerlin Remmel.

President Mart Saarma kohtus regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Minister andis ülevaate oma valdkonnas toimuvast ning juhtis eriliselt tähelepani põllumajanduse ja maaelu arendamisele. Kohtumisel osalesid akadeemia arendusjuht Terje Tuisk, presidendi abi Kerlin Remmel ning ministri nõunikud Neeme Suur ja Kristiina Maripuu.

President Mart Saarma kohtus kaitseminister Hanno Pevkuriga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Räägiti teadustegevusest riigikaitses ning kaitsevaldkonnas laiemalt. Kohtumisel osalesid asepresident Marek Tamm, arendusjuht Terje Tuisk, presidendi abi Kerlin Remmel, ministri nõunik Mikk Tarros, käsundusallohvitser Janis Kivilo ja teadusnõunik Kairi Talves.

Vikerraadio saates „Teise mätta otsast“ mõtestab Karl Pajusalu koos semiootik Timo Maraniga looduse ja sõna läbipõimitust ning nad arutlevad, millised keelelised eripärad on mõjutatud meie põhjamaisest kliimast ja loodusnähtustest. Kuula järele.

Ülo Niinemets räägib Vikerraadio saates „Labor“ sellest, kuidas mõjutavad kliimamuutused taimede paljunemist ja millised on võimalused sellega seotud probleemide lahendamiseks. Samuti tuleb jutuks, kas ja millist kasu on tehisarusest teaduses. Kuula järele.

Karl Pajusalu kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ eesti raamatu ja kirjakeele juurtest seoses sel aastal tähistatava eesti raamatu ja kirjakeele 500-aastaseks saamisega. Ta toob esile, et tänu eesti keeles endas talletunud andmetele saame olla kindlad, et eestikeelne kirjasõna on vähemalt viissada aastat vana, pigem vanemgi. Ka sõna raamat tuli eesti keelde palju varem. Põguski eesti … Loe edasi

President Mart Saarma kohtus peaminister Kristen Michaliga. Räägiti akadeemia tegevusest, teadus- ja arendustegevuse rahastamisest ning lisarahastuse leidmise vajadustest, sh ka erafondide kaasamisest, aga samuti ka teadlaskonna ja riigiasutuste tõhustamast koostööst.

Teaduste akadeemias anti akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad. 10 000 euro suuruse preemia oluliste ja juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest said Tartu ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor ja rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja Priit Vahter ning sama ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi artiklite seeria „Sünergia ja õppimisefektid innovatsiooniprotsessis“ eest. 5000 euro suuruse preemia tähelepanu väärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest pälvis … Loe edasi

Mart Saarma räägib Kanal2 „Telehommikus“ plaanidest teaduste akadeemia presidendina ja oma teadustööst.

President Mart Saarma kohtus sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Minister andis ülevaate sotsiaalvaldkonnas toimuvast ning peamistest kitsaskohtadest, nagu Eesti ühiskonna vananemine, sellega kaasnevad väljakutsed pensionide süsteemis ja tervishoius. Räägiti andmete edastamise ja töötlemise protsessi tõhustamisest. Mart Saarma andis ülevaate oma plaanidest presidendina. Vesteldi teaduskoostöö võimalustest ja ülikoolide kaasamisest ministeeriumi projektidesse. Kohtumisel osalesid ka asepresidendid Jaak Vilo, Marek Tamm, … Loe edasi

President Mart Saarma kohtus riigikogu esimehe Lauri Hussari ja tema abi Indrek Tarandiga. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidenina. Vahetati mõtteid teaduse rahastamise tõhustamise ning erafondide kaasamise üle. Vesteldi võimalustest tihendada teadlaskonna ja valitusasutuste omavahelist koostööd.

President Mart Saarma kohtus riigikogu kultuurikomisjoniga. Arutlusel oli teaduste akadeemia seaduse muutmine. President tutvustas lühidalt uue juhatuse plaane. Samuti räägiti riigikogu ja teadlaskonna koostöö tihendamise võimalustest.

Ülo Mander selgitab Postimehe teadusportaalis, kui suurel määral on inimeste endi tegevus olnud põhjuseks, et USA läänerannik on muutunud väga tuleohtlikuks. Ta selgitab, et selle taga on kliima soojenemine, sest üldine energia suurenemine troposfääris mõjutab ka ookeanide temperatuuri ja seega ka ENSO (El Nino Southern Oscillation – lõunaostillatsiooni) nähtust. Teiseks põhjuseks on valesti kavandatud planeeringud … Loe edasi

Prahas, Tšehhi teaduste akadeemia kirjanduse instituudis toimus dr Iivi Zajedova korraldusel Tšehhi-Eesti klubi ja Praha PEN-klubi konverents estofiil Vladimir Macura (1945–1999) mälestuseks. V. Macura on tõlkinud mitmeid eesti kirjanike teoseid tšehhi keelde ning ta asutas 50 aasta eest Prahas opositsioonilise ühenduse Läänemere Liit, et tutvustada Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi ning kultuurielu. Konverentsi tervitas ka … Loe edasi

Toimus Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarma inauguratsioon. Piduliku tseremoonia avas akadeemia eelmine president Tarmo Soomere. Sõnavõtuga esines ja ametiketi asetas akadeemia uuele presidendile kaela Eesti vabariigi president Alar Karis. Mart Saarma pidas inauguratsioonikõne. Sõnavõttudega esinesid Helsingi Ülikooli kantsler, professor Kaarle Hämeri, Tartu Ülikooli genoomika ja biopankade professor, akadeemik Andres Metspalu, Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor, professor Juha … Loe edasi

Kirjastuse Ilmamaa sarjas „Eesti mõttelugu“ on ilmunud trükisoe kogumik akadeemik Jaak Aaviksoo tekstidega aastatest 2000–2023. Need jagunevad ametist tulenevateks arvamusavaldusteks ja meid ümbritseva maailma mõistmisele suunatud vabadeks ja avalikeks mõtteavaldusteks. Lähem info.

President Mart Saarma ja asepresident Jaak Vilo kohtusid  terviseminister Riina Sikkuti ja nõunik Rasmus Siniveega. Mart Saarma tutvustas oma plaane akadeemia presidendina. Vahetati mõtteid Eesti teaduse olukorrast ning teadus- ja arendustegevuse rahastamisest.  Räägiti suurtest tehnloogiahüpetest maailmas. Sinna kuulub ka tehisaru võidukäik. Terviseminister juhtis tähelepanu meditsiinivaldkonna arenguvajadustele nagu tõhus andmetöötlus, geeniandmete turvaline ja sihipärane kasutamine, personaalmeditsiini … Loe edasi

Marek Tamm kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, kuidas mõjutavad suured keelemudelid teadlase igapäevast tööd. Ta näeb terendamas kahte stsenaariumi: tehisaru on teadlase abiline, kes võimestab tema senist tööd, või tehisaru on teadlase asemik, kes jätab teadlase enda assistendi rolli. Marek Tamm ütleb, et on selge vajadus leppida võimalikult kiiresti ja üleilmselt kokku tehisaru kasutamisreeglid teadustöös, … Loe edasi