Arhiiv: Diary

Värske akadeemik Elmo Tempel kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ sellest, et uudishimust ajendatud teadus toob inimkonnale kõige enam kasu. (18.12.21, Postimees, „Uudishimu ajendab teadust“, lk 8). Loe siit.

Akadeemik Jarek Kurnitski kommenteeris Postimehe artiklis Eesti hoonete tervikrenoveerimise vajadust. (17.12.21, Postimees, „Hoonete energiatõhustamine maksab 22 miljardit eurot“, lk 2). Loe siit.

Värske akadeemik Maris Laan ütles Tartu Postimehele antud intervjuus, et geneetika muutub meditsiinis järjest olulisemaks ja sel on oluline perspektiiv pärilike haiguste ennetusmeetmena. (17.12.21, Tartu Postimees, „Geneetik Maris Laan: tore, et saame loodusele pikka nina näidata, aga…“, lk 12). Loe siit.

Värske akadeemik Dmitri Vinnikov ütles portaalis digi.geenius.ee, et jõuelektroonika sektor kasvab praegu meeletu kiirusega just tänu rohepöördest juhitud tööstus- ja transpordisektori arengule kogu maailmas. Loe siit.

Akadeemik Mart Kalm andis koos Tallinna ülikooli rektori Tõnu Viigiga Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ intervjuu EXPO kogemusest Dubais. Kuula järele siit.

Eesti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg tõdes ETV saates „Esimene stuudio“, et praegune energiakriis ei saanud tulla kellegi jaoks ootamatult, sest ettevalmistused rohelisema elektritootmise poole liikumiseks käivad juba ammu. Vaata lähemalt siit.

Akadeemik Tiit Tammaru rääkis ETV saates „TeadusEST“ tema koordineeritud mahukast mitmeaastasest uuringust, mis kaardistas rändega seotud olulisi teemasid. Vaata järele siit.

Teaduste akadeemia saalis anti üle üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnad. Presidendi eripreemiad said Tiina-Erika Friedenthal (Tartu ülikool), Mart Ratas (Tallinna tehnikaülikool) ja Paul Johannes Raud (Tallinna ülikool). Riigiõiguse sihtkapitali eripreemia sai Birgit Aasa (Euroopa Ülikool-Instituut).

Toimus akadeemia juhatuse koosolek.

Eesti Päevalehe lisas Järgmine Peatus ilmus intervjuu akadeemik Jaak Aaviksooga. Jutuks tuli elu Eestis ja maailmas aastal 2021. (14.12.21, Eesti Päevalehe lisa Järgmine Peatus, „Jaak Aaviksoo: suurte asjade puhul on visioon ja usk tulevikku alati olnud tähtsamad kui raha“, lk 1–3).

Akadeemik Tarmo Soomere kirjutas Postimehes koos Tallinna tehnikaülikooli professori Kevin Parnelliga randade olukorrast ja sellest, et rannikul toimivatesse loodusjõududesse tuleks suhtuda aukartusega (14.12.21, Postimees, „Rannad tahavad vabalt hingata“, lk 15). Loe siit.

Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg pidas Riigikogus toimuval arutelul „Hinnakriis elektriturul“ ettekande. Vaata siit.

Teaduste akadeemia peegelsaalis toimunud pidulikul vastuvõtul inaugureeriti 2020. ja 2021. a valitud akadeemikud ning allkirjastati assiotsiatsioonileping Eesti noorte teaduste akadeemiaga.

Teaduste akadeemias toimus uurija-professorite konverents. Vaata lähemalt siit.

Teaduste akadeemia juhatus valis kolm uut uurija-professorit aastateks 2022–2024: Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru, Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson ning Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger.Anti üle Eesti teaduste akadeemia medal juhatuse sekretärile ja peasekretäri abile Tiina Rahkamale. Teda tunnustati 35 aasta vältel Eesti teaduste akadeemia juhatuse ja … Loe edasi

President Tarmo Soomere osales ETV saates „UV faktor“ toimunud arutelus Eestisse tuumajaama rajamise võimalikkuse üle. Ta toob muuhulgas esile, et meie regioonis on probleemiks süstemaatiline energiapuudus ja me ei peaks kunagi liialt fokusseerima ühele energiaallikale. Vaata lähemalt siit.

Akadeemik Maarja Kruusmaa kõneles Novaatoris lähemalt allveerobootikast, millega tegeleb tema uurimisrühm. Loe siit.

Tarmo Soomere kirjutas Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et rannikule ehitamise probleemi juures tõstatub tegelikult suurem küsimus: kas loodusel või selle osadel saab olla fundamentaalseid õigusi. (11.12.21, Postimees, „Tarmo Soomere: ranniku õiguste nõidus“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmus akadeemik Tarmo Soomere essee, mille aluseks on 19. novembril 2021 Eesti kultuuri koja aastakonverentsil peetud ettekanne. (Sirp, 10.12.21, „Inimene piiril eri teadusvaldkondade vaates“, lk 26–27). Loe siit.

Sirbis ilmus järelehüüe akadeemik Arved Saparile (7.02.1933–1.12.2021). (10.12.21, Sirp, „In memoriam: Arved-Ervin Sapar 7. II 1933 – 1. XII 2021“, lk 38). Loe siit.

Akadeemik Lauri Mälksoo kirjutas Postimehe veebiväljaandes, et juristide ja eriti advokaatide seast kostab praegusajal palju erinevaid arvamusi pandeemiaga seotud vabadusepiirangute küsimuses. Kirjutis annab ka ülevaate Inimõiguste Instituudi tellitud ja tänavu oktoobris läbi viidud veebiküsitlusest. Loe siit. Vt ka Postimees, 11.12.2021, „Kus on inimõigus?“, lk 32.

Akadeemik Lauri Mälksoo osales rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul Inimõiguste Instituudi korraldatud arutelus „Üksikisiku vs ühiskonna huvid, kumb on tähtsam?“ Vaata siit.

Eesti teaduste akadeemias esitleti riigiõiguse sihtkapitali teist aastaraamatut „Riigiõiguse aastaraamat 2021“. Peaettekande tegi üks autoritest, Maris Kuurberg, kes on Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Raamatu sisu avasid akadeemik Lauri Mälksoo, raamatu peatoimetaja ja riigikohtunik Heiki Loot ning riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus. Rohkem infot siin.

Kajastamist leiab akadeemik Toomas Asseri ettekanne riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused“ arutelul. Akadeemik Asser kirjutab kõigi rektorite nimel vastutusest ja võimalustest, kõrghariduse sihtidest ja juhtimisest. Ennekõike aga inimestest – neist, kelle jaoks kõrgharidust ehitatakse; neist, kes seda teevad; ja neistki, kes ülikooli ei jõua, kuid ikkagi Eesti kõrgharidusest … Loe edasi