Arhiiv: Diary

Mitmed teadlased teevad avaliku pöördumise, kus nad hoiatavad, et Riigikogule menetlemiseks esitatud seaduseelnõu viib Eesti loodusväärtuste kahjustumiseni ning märkimisväärsete piiranguteni ranna- ja kaldaalade edasisel avalikul kasutamisel. Pöördujad soovitavad tagasi lükata looduskaitseseaduse muutmise eelnõu 483 SE, mis plaanib senist randade ja kallaste kaitset tunduvalt nõrgendada. Akadeemikutest kirjutasid pöördumisele alla Urmas Kõljalg, Valter Lang, Ülo Niinemets, Marek … Loe edasi

Krista Fischer selgitab, et koroonavaktsiinid kaitsevad omikroniga nakatumise vastu vähe, küll aga võivad hoida ära raske haigestumise. Loe siit.

Marek Tamm kirjutab ERRi kultuurirubriigis ühest Eesti kõige erudeeritumast ja hinnatumast humanitaarist, suure rahvusvahelise mainega filoloogist Jaan Puhvelist, kes tähistab 90. juubelit. Loe siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe lisas „Tähenduse teejuhid“ tarkuse tähendusest (22.01.22, Postimehe lisa „Tähenduse teejuhid“, „Tarkuse tähendusest“). Loe siit.

Arvi Freiberg kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus sellest, et praeguse info juurdekasvu kiiruse juures 50 protsendi võrra aastas ammenduvad maapealsed ressursid juba 100–150 aastaga. (22.01.22, Postimees, „Kas teadmistele võib ühel hetkel piir ette tulla?“, lk 8). Loe siit.

Ajalehes Sirp ilmub Eesti teaduste akadeemia ja Tallinna tehnikaülikooli järelehüüe akadeemik Arvo Otsale (26. juuni 1931–9. jaanuar 2022). Loe siit.

Ülo Niinemets kirjutab Postimehe arvamusloos, et kahjuks ei taga grantide praegune hindamissüsteem parimate projektide väljasõelumist ning grandisaamise otsustab suuresti juhuslik valik. Tema sõnul on käes aeg muutusteks ja kindlasti on vaja moodustada rahvusvahelised valdkondlikud paneelid. (21.01.22, Postimees, „Teadus juhusliku valiku tõmbetuules“, lk 13). Loe siit.

Akadeemik Eero Vasar pälvis Tartu aukodaniku tiitli. Loe lähemalt siit.

Mart Kalm räägib Vikerraadio saates „Vikerhommik“ sellest, mida ta arvab ajalooliste majade restaureerimisest ja renoveerimisest Ambassadori maja näitel. Kuula järele/loe kokkuvõtet saatelõigust siit.

Jarek Kurnitski räägib Postimehe lisalehes Maa Elu plussenergiamajast, mille põhimõte on toota rohkem energiat kui ise tarbida. Samuti räägib ta parimatest küttelahendustest ja sellest, kuidas energiaarveid kontrolli all hoida. (20.02.22, Postimehe lisa Maa Elu, „Küttearveid aitab kontrolli all hoida korralikult ehitatud maja“, lk 1–3). Loe siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos vastutuse vältimisest ning sellega seotud riigi ja halduskorralduse probleemidest. Loe siit.

Toimus teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Eesti teaduste akadeemias allkirjastati lepingud aastateks 2022–2024 valitud uurija-professorite ametikohtade avamiseks. Lepingud sõlmiti kolmepoolselt uurija-professorite, ülikoolide ja teaduste akadeemia vahel. Vaata lähemalt siit.

Elmo Tempel räägib koos Mart Noormaga Kuku raadio saates „Digitund“ James Webbi teleskoobist.

Tarmo Soomere annab oma hinnangu, milliseks kujuneb tänaseks Riigi Ilmateenistuse ennustatud torm. Loe siit.

Ülo Niinemets küsib Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, kas maakeral jagub globaalselt muutuvas kliimas biomassi, et korraga katta suurenenud biomassi vajadus energiasektoris, kindlustada toidujulgeolek, toota paberit, ehituspuitu ja mööblit, aga samas kaitsta ka loodust ja säilitada looduslik mitmekesisus? (15.01.22, Postimees, „Milline on meie valik energia- ja toidutootmise vahel?“, lk 8). Loe siit.

Ajakirja Akadeemia 2022. aasta 1. numbris on ilmunud kahe akadeemiku kirjutised: 1) Jaan Undusk, Moraali ja mõistlikkuse piiril. Filosoofiline laast. Akadeemia, 2022, No 1, 35–40; 2) Jüri Engelbrecht, Piirid mitmest vaatenurgast. Akadeemia, 2022, No 1, 120–133. Mõlemas kirjutises on käsitletud ideid, mida arutati 19. novembril 2021 toimunud Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil.

Akadeemik Tiit Tammaru räägib koos Tartu ülikooli majandusteaduskonna makroökonoomika professori ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsaga Postimehes sellest, milliseid lahendusi pakuvad teadlased uurimisprojekti „RITA Mobiilne elu“ raames elukohaandmete ebatäpsuse probleemile. (12.01.22, Postimees, „Teine aadress võtaks probleemi maha“, lk 14–15). Loe siit.

Postimees kirjutab, et teadusnõukoja liikmetest jätkab Krista Fischer uue nõukoja juures nõustajana. Samuti teeb ta analüüse terviseametile. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, peasekretär Jaak Järv ning asepresidendid Arvi Freiberg ja Mart Kalm, samuti Eesti noorte teaduste akadeemia juhatus kohtus Kadriorus Vabariigi Presidendi Alar Karisega. Kohtumisel arutati, kuidas hea teadus sünnib, kuidas sellest ühiskonnale kõneleda ning kuidas meie teadlasi paremini hoida.

Jaak Aaviksoo ütles intervjuus ETV saatele „Välisilm“, et praegu on Venemaa ja lääneriikide vahel olukord kehvem kui külma sõja ajal, sest toona olid vastaste positsioonid selgemad. Loe/vaata lähemalt siit.

Suri akadeemik Arvo Ots, kes oli Eesti ja kogu maailma kaasaegse põlevkivienergeetika alusepanijaid. Loe järelehüüet.

Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ reproduktiivmeditsiinist ja sellest, et 2021. aastal suudeti esmakordselt katseklaasis luua sünteetilised inimembrüod (8.01.2022, Postimees, „Maris Laan: sünteetilised embrüod katseklaasis“, lk 8). Loe siit.

Tõnu-Andrus Tannberg kirjutab Tartu Postimehes, miks sulgesid 215 aastat tagasi sulgesid tollase Vene impeeriumi võimud meie esimese omakeelse ajalehe – Tarto maa rahwa Näddali-Lehe. (7.01.22, Tartu Postimees, „Tartu tulemine: Miks suleti esimene eestikeelne ajaleht“, lk 6-7). Loe siit.