Arhiiv: Diary

ETV saates „UV faktor“ arutles väikekoolide vajalikkuse ja võimaluste üle koos teiste saatekülalistega Jaak Aaviksoo. Vaata siit.

President Tarmo Soomere külastas Hamburgi süvauuringute instituuti. Kohtumisel instituudi juhtkonnaga arutati Eesti teaduste akadeemia ja Hamburgi süvauuringute instituudi vahelise koostöö võimalusi. Kõne all oli Hamburgi süvauuringute instituudi laiendatud delegatsiooni (sh ülikoolide, akadeemia, senati ja parlamendi esindajad) visiit Baltimaade akadeemiatesse 2024. aastal, toetamaks uute võrgustike kujunemist Hamburgi ja Baltimaade teadusasutuste vahel ning uuendamaks olemasolevaid kontakte. Teise … Loe edasi

Jarek Kurnitski räägib ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et suurtes linnades, kus on aktiivne korteriturg, on korrusmajade renoveerimine taskukohasem lahendus kui et ehitataks ja inimesed ostaksid endale täiesti uued korterid. Kuid väiksemates piirkondades, kus majad jäävad tühjaks, pole muud lahendust, kui hooned maha lammutada. Loe siit.

Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad. Küberriigikaitsest kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus Dan Bogdanov koos brigaadikindraliga reservis Jaak Tarieniga. (Postimees, 18.03.23, „Küberkaitse muutub sõjas otsustavaks“, lk 8). Loe siit.

Lauri Mälksoo ütleb Delfi portaalile Rahvusvaheline Kriminaalkohtu (ICC) esitatud Venemaa presidendi vahistamise määrust kommenteerides, et isegi kui Vladimir Putini arreteerimist ei toimu kohe või lähiaastatel, siis on vahistamismäärus siiski andnud olulise ja märgilise hinnangu Putini tegevusele. Tema sõnul mõjutab see ka poliitiliselt edasi seda, kuidas sõda nähakse. Loe siit.

Kuna varasematest fosforiidiuuringutest on möödas mitu aastakümmet, tuleks heita sellele maavarale uus ja värske pilk. Lisaks tuleb uurida fosforiiditöötlemise tehnoloogiaid, mis on viimase 30 aasta jooksul kõvasti arenenud, ja vaadata, kas fosforiiti ammutades tuleb sellega kaasa muud väärtuslikku. Teaduste akadeemias toimub Eesti geoloogiateenistuse seminar fosforiidiuuringute tutvustamiseks. Seminari avasõnad peab Tarmo Soomere ja ettekandjate seas on … Loe edasi

Olgu Eestis, Euroopas või üleilmselt, alati tasuks ausalt rääkida tegelikest kuludest ning mõelda rohkem võimalusele lahendada kasvuhoonegaaside heitmeprobleemi turupõhiste ja majandusmõttekusest lugu pidavate mehhanismide abil. Praegu aga tundub, et Euroopa Liidu poliitiline eliit on rohepöörde entusiasmis ülejäänud elust kaugele eest ära jooksnud ning meieni kostab vaid nende administratiivsete otsuste hirmutav kõma, kirjutab akadeemik Jaak Aaviksoo … Loe edasi

Jarek Kurnitski kommenteerib pealinn.ee portaalis Euroopa Parlamendis heaks kiidetud direktiivi, milles muuhulgas nõutakse, et vanemad eluhooned peavad olema vähemalt E-energiatõhususega 2030. aastaks ja D-energiatõhususega 2033. aastaks. Akad Kurnitski sõnul saab suure tõenäosusega 2033. aastaks D-klassi nõuet käsitleda kui kogu hoonefondi keskmist. Selle jaoks tuleks renoveerida hinnanguliselt 300-400 korterelamut aastas. Selleks peaks olema praegune 80 miljonit … Loe edasi

Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna näitekirjanduse kategoorias pälvis Jaan Undusk näidendi „Suur Siberimaa“ eest. Lisaks oli ta nomineeritud ka artikliauhindade kategoorias Juhan Smuulist kirjutatud essee „Jää hingus. Juhan Smuuli tagaküljel” eest. Vaata/loe Jaan Unduski intervjuud ERRile siit.

Toimub Eesti teaduste akadeemia juhatuse koosolek.

Tarmo Soomere peab rahvusraamatukogu emakeelepäeva konverentsil „Tunnete keel ja tehnoloogia“ ettekande „Tunnete ja tehnoloogia sümbioos kui eduka (teadus)kommunikatsiooni nurgakivi“. Konverents on järele vaadatav siin.

Emakeelepäeval päikesetõusust kuni päikeseloojanguni toimub Tallinnas presidendi kantselei ees teist aastat järjest eestikeelsete tekstide lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemisel osalevad teiste seas kolm akadeemikut: Tarmo Soomere, Mart Kalm ja Marek Tamm. ERR-i portaalis saab suurt ettelugemist jälgida päev läbi otsepildis.

Lauri Mälksoo kohtub Narvas linnaelanikega, et arutada Balti riikide õiguslikku järjepidevust ja tänavanimesid rahvusvahelise ja Eesti riigiõiguse vaates. Tema kohtumisel peetava ettekande pealkirjaks on „Teine maailmasõda, rahvusvaheline õigus ja Eesti ajalugu“. Loe siit.

Jaak Aaviksoo kirjutab Postimehe portaali arvamusrubriigis riigirahanduse olukorrast ja võimalikest murekohtadest. Loe siit.

Karl Pajusalu vaatleb Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ emakeele mõistet liivi keele peeglis. Ta kirjutab, et emakeel ei pea olema esimesena õpitud keel ja see võib elu jooksul muutuda, nagu saab muutuda rahvuslik identiteet või inimese enesemõistmine. (11.03.23, Postimees, „Milline on liivi keele olukord emakeelena?“, lk 8). Loe siit.

Sirbis ilmub Tarmo Soomere saatesõna koguteosele „Eesti merenduse ajalugu“. Raamatut esitletakse Eesti mereakadeemias 14. märtsil. (10.03.23, Sirp, „Eesti merenduse ajalugu“, lk 36). Loe siit.

Nanomaailmale keskenduvas ETV saates „TeadusEST“ tutvustab Anne Kahru enda labori uurimistöid nano-vallas. Vaata järele.

Delfi teadusportaal Forte avaldab tulevases akadeemia aastaraamatus ilmuva Marti Aaviku intervjuu Andres Metspaluga. Akad Metspalu ütleb, et kui praegu jäävad paljud inimesed haigeks juba enne 60. eluaastat ja elavad veel paarkümmend aastat mingi haigusega, siis personaalne meditsiin peaks venitama tervena elatud aastad vähemalt kümmekond aastat kaugemale. Tema sõnul oleks Eestil vaja personaalmeditsiini riiklikku strateegiat aastani … Loe edasi

Teaduste akadeemia energeetikakomisjon saatis valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi alustavatele erakondadele soovitused jätkusuutliku energiamajanduse kujundamiseks. Loe siit.

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital esitleb Riigikohtu konverentsisaalis Eesti Vabariigi põhiseaduse III peatüki „Rahvas“ kommentaare. Lähem info.

Võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega on Eestis neonikotinoidsete putukatõrjevahendite kasutamine õnneks olnud suhteliselt väike, ütlevad akadeemik Anne Kahru ja taimekaitsevahendite tundja, Eesti maaülikooli tenuuriprofessor Marika Mänd Vikerraadio saate „Ökoskoop“ intervjuus. Nad räägivad lähemalt hiljutisest EASACi raportist „Neonicotinoids and their substitutes in sustainable pest Control“. Kuula järele siit.

Anu Realo kirjutab Postimehe „Teadlase pilguga“ veerus, et ekspertide hinnangul on üldine usaldus praegu üleilmses madalseisus. Kuid ilma üldise usalduse normita on aga tänapäevaste demokraatlike ühiskondade edukas toimimine raske, kui mitte võimatu. (4.03.23, Postimees, „Hea ühiskonna toimimiseks on vaja usaldust“, lk 6). Loe siit.

Tarmo Soomere arutleb Vikerraadio hommikuprogrammi intervjuus teemal, kas noored peaksid õppima pigem humanitaar- või reaalteadusi. Ta ütleb, et paljud kaasaja mõtlemise suurkujud on veendunud, et järgmine revolutsioon tuleb humanitaar- ja sotsiaalteadustest. Heaks sotsiaalteadlaseks, ühiskonna- või ajuprotsesside mõistjaks ei ole aga võimalik saada ilma matemaatikat, füüsikat ja keemiat tundmata, rõhutab Tarmo Soomere. Kuula järele.

Postimehe veebiväljaande teadusrubriik tutvustab lähemalt hiljuti Tallinna tehnikaülikooli aasta teadlaseks valitud Dmitri Vinnikovi tööd. Viimastel aastatel on see olnud suunatud uute jõuelektrooniliste muundurite ja süsteemide loomisele, mis ühendaks päikesepaneele, elektrituulikuid, kütuseelemente ja akusalvesteid elektrivõrguga. Loe siit.