Arhiiv: Diary

17. ja 18. septembril kogunes esimest korda Riia Stradinši ülikooli rahvusvaheline teadusnõukoda. Nõukoja liikmed esindavad Itaalia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriikide, Taani, Belgia, Luksemburgi, Leedu, Rootsi ja Eesti juhtivaid ülikoole ja teadusasutusi. Nõukogu esimesel istungil valiti Tarmo Soomere nõukoja eesistujaks. Nõukoja ülesandeks on analüüsida ülikooli teaduslikku sooritust, prioriteetsetes suundades toimivate teadusrühmade arengut, nende rahvusvahelise koostöö, grantide ja … Loe edasi

President Tarmo Soomere valiti Riia Stradinši ülikooli rahvusvahelise teadusnõukoja eesistujaks.

Lauri Mälksoo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ ÜRO reformimise keerukusest. ÜRO liikmesriikide enamus ei saa leppida ilmselgete võimu kuritarvitustega ja rahvusvahelise õiguse rikkumistega Julgeolekunõukogu alaliste liikmete poolt. Väikeriigid peavad olema selliste küsimuste tõstatamisel häälekad ning oma huvide eest seisma. Ka valupunktidest pidevalt rääkimine otseste muudatusteta võib teinekord omada teatud mõju praktikas, sest ühel hetkel peavad … Loe edasi

Maarja Kruusmaa räägib Kuku raadio saates „Kuku pärastlõuna“ Tallinna tehnikaülikooli teadlaste põnevast ja innovaatilisest arendusprojektist – kanalisatsioonirobotitest.

Arvo Pärt pälvis muusikavaldkonna ühe suurema rahvusvahelise tunnustuse, Briti Royal Philharmonic Society (Kuningliku Filharmoonia Seltsi) kuldmedali. Loe lähemalt.

Tarmo Soomere esineb Hiiumaa keskkonnapäeval ettekandega „Läänemere tervisest“ ja osaleb arutelupaneelis „Millised on Hiiumaa meremajanduse tuleviku väljavaated?“. Keskkonnapäeva fotogaleriid saab vaadata siit.

Tarmo Soomere on külas Postimees TV saates „Raudsaare dialoogid“. Juttu tuleb muuhulgas tagasivaatest 2005. aasta jaanuaritormile, orienteerumisest elus ja teaduses, tehisarust, aga ka teaduste akadeemiast ja selle ees seisvast presidendivalimisest. Tarmo Soomere ütleb, et poliitikute otsus ei pea käima teadlaste soovituse järgi, aga teadlaste soovituse lauale mitte panemine on suur kuritegu.

Universumi väga varases staadiumis juhtus midagi, mida maailma parimad füüsikud seni veel seletada ei oska ning mille tagajärjel kõik käegakatsutav ja nähtav praegu üldse eksisteerib. Miski või keegi sekkus Suure Paugu käiku ja lõi paigast ära loodusseadustega ette nähtud tasakaalu, mille tagajärjel tekkis ainet rohkem kui antiainet. Ka meie, inimesed, ei ole midagi muud kui … Loe edasi

Delfi portaalis ilmub artikkel teaduste akadeemia lähenevatest presidendivalimistest 9. oktoobril.

President Tarmo Soomere esineb Suure-Jaani kooli aulas Põhja-Sakala valla väärikate akadeemiale ettekandega „Kliimamuutus Eestis: hirmutav tont või haruldane võimalus“. Loe lähemalt.

Eesti paistab silma sellega, et meie naised on keskmiselt pool aastat kauem haridust saanud kui mehed. Samas oleme Euroopa Liidus esikohal soolise palgalõhe poolest. Levinud on arvamus, et matemaatilised ained on poiste jaoks lihtsamad kui tüdrukutele. Tegelikkus näitab aga, et matemaatilise võimekuse erinevus sugude vahel on väiksem kui indiviidide vahel, kirjutavad Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ … Loe edasi

Teaduste akadeemias toimub akadeemik Jüri Engelbrechti värske raamatu „A Journey into the Nonlinear World“ esitlus.

Lauri Mälksoo kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et Eestis on levinud diskursus, mille järgi on väikeriikidel rahvusvahelise õigusega eriline suhe – see on „väikeriikide tuumapomm“. Ent Mongoolia näite pinnalt näeme, kuidas väikeriiki on võimalik teatud juhtudel võimupoliitiliselt viia ka oma rahvusvahelise kohustuse rikkumiseni. Mongoolia puhul suutis Venemaa selle riigi käitumist mõjutada mh seetõttu, et Mongoolia ajaloos … Loe edasi

Pärnu Postimehes ilmub intervjuu Mart Kalmuga, kes ütleb, et tema silmis on oluline mitte lasta Pärnu linnal laiali valguda ja mitte nõrgestada maantee äärseid kaubanduskeskusi, et need ei tasuks end äriliselt ära. Kõige olulisem on kesklinna säilitamine. Ehitada tuleks üles tugevam kesklinn, kuhu saab nii auto kui ühistranspordiga ja kus oleks võimalikult palju elu, kortereid … Loe edasi

Akadeemik Jaak Aaviksoo kirjutab koos Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsaga ERRi arvamusloos, et vale on valitsuse lähenemine, mis näeb peamise strateegilise probleemina eelarve tasakaalu saavutamist, täpsemalt selle poole liikumist. Riigieelarve ja selle tasakaalustatus on vahendid mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk ise. „Seega vajame sisuliseks otsustamiseks selget arusaamist, mis probleemi me lahendame ja mis peaks tegelikult olema … Loe edasi

Dan Bogdanov räägib Vikerraadio saates „Huvitaja“ sellest, kui hästi meie sõnumirakendused kaitstud on. Kuula järele.

Anu Raud esitleb ERM-i Heimtali muuseumis oma järjekordset raamatut „Päevalill ja torupill“, mis kõneleb aastakümnete eest olnud ajast. 

Academia Pernaviensise 325. aastapäeva tähistamise raames Pärnus peavad ettekanded Tarmo Soomere ja Mart Kalm. Tarmo Soomere räägib teemal „Linna kodu mere ääres“ ja Mart Kalm teemal „Pärnu ja moodne arhitektuur“. Loe lähemalt.

Telegram tutvustab ennast turvalise jutuside äpina, kuid pakub seda teenust vaid kahekõnedes ning pärast seda, kui kasutajad läbivad selle sisse lülitamise tülika kadalipu. Seega ei ole Telegram sarnane jutuside äppidega, mis pakuvad privaatsust kõigile vestlustele ja kogu aeg, kirjutab Dan Bogdanov Eesti Päevalehe portaali arvamusloos.

Elmo Tempel on külas Vikerraadio teadussaatel „Labor“ ja räägib suurtest taevavaatlustest ning galaktikate ja universumi arengu mõistmisest. Kuula järele.

Enn Lust kirjutab Postimehe Tehnika portaali arvamusloos, et vesiniku ja hajutatud energeetika lahendused on tulnud selleks, et jääda ja kiiresti laieneda. Viidata sellele, et vesinikutehnoloogiate läbimurret pole näha ja sestap on see energeetikavaldkond läbi kukkunud, on tema sõnul ääretult pinnapealne argument, mis on eriti jõuliselt kaitsmas jätkuvalt ülikasumlikku süsinikupõhist energeetikat.

„Peamise kohustusena peab Ukraina okupatsioonialal tagama tsiviilelanikele võrreldes eelnenuga võimalikult sarnase kulgemise. Ehk et sõda ei tohi tsiviilelanike õigusi ja tegemisi kahjustada. Samas peab reeglite järgimine balansseerima tsiviilelanike õiguste ja ka okupeeriva armee vajaduste vahel,“ selgitas Lauri Mälksoo Vikerraadio hommikuprogrammis rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi Ukrainale seoses Kurski oblastis võimu hoidmisega. Kuula järele.

Eestis loodud võimekus keeruliste infotehnoloogiliste süsteemide turvaomaduste analüüsiks ning kaitsemeetmete loomiseks ja valikuks aitab nii meie kui ka meie liitlaste kaitsetööstusi, mis lähiaastatel kindlasti kiirelt arenevad, kirjutab Dan Bogdanov ERRi portaalis ilmunud arvamusloos.

Lauri Mälksoo ütleb „Aktuaalses kaameras“, et Ukrainal on rahvusvahelise õiguse järgi õigus Venemaa pinnal sõda pidada, kuna on sõjas see pool, kes langes agressiooni ohvriks. Küll aga peab Ukraina nendel aladel kinni pidama okupatsioonivõimu reeglitest. Loe/vaata järele.