Arhiiv: Diary

Delfi teadusportaalis Forte ilmub artikkel akadeemia küberturvalisuse komisjoni analüüsist, kus autor väidab, et uuringu kohal lasub huvide konflikt.

Postimees kirjutab „Nädala nägu“ rubriigis, et akadeemik Mart Saarma valimine teaduste akadeemia presidendiks on vaieldamatult hea valik, mis näitab akadeemia kohanemisvõimet: neli aastat tagasi hoogustunud kriisid pole siiani vaibunud. (12.10.24, Postimees, „Jalad maa peal ja pea teaduses“, lk 9). Loe siit.

Lõuna-Eesti Postimehes ilmub intervjuu Mare Kõivaga, kus tuleb juttu loitsudest, arhailisest ravist ja rahvajuttudest. (12.10.24, Lõuna-Eesti Postimees, „Akadeemik Mare Kõiva: õudusjutud levisid nagu kulutuli“, lk 2). Loe siit.

Dan Bogdanov kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et infoturbe ja küberturbe riskianalüüs käib täpselt samamoodi nagu maanteedel või rahanduses. Eesti e-riigi teenused teevad paljude inimeste elu kiiremaks ja lihtsamaks, aga nende keerukus on kõrge ja ohud arenevad samuti. Selleks, et e-riik oleks kestlikult turvaline, peame leidma kestliku viisi selle riskide analüüsiks ja kulutõhusate kaitsemeetmete leidmiseks. … Loe edasi

Pärt Peterson räägib elustiiliajakirjas Tervis Pluss ilmunud intervjuus immuunsüsteemi toimimisest, inimese immuunsuse mõjutajatest ning selle toetamisest.

10.–11. oktoobril toimuval Tartu ülikooli arstiteaduskonna aastapäevakonverentsil „Molekulist rahvaterviseni“ esinevad mitmed akadeemikud: Maris Laan modereerib sessiooni „Biomeditsiinist rahvaterviseni“, Pärt Peterson esineb ettekandega „Immuunsüsteemi vananemine“ ja Eero Vasar lausub konverentsi lõpusõnad.

Eesti teaduste akadeemia järgmine president Mart Saarma rääkis intervjuudes ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, Kuku raadio saates „Sihik“ ja ETV saates „Esimene stuudio“ oma plaanidest tulevasel ametikohal. Muuhulgas tõi ta esile, et lisaks teaduse rakendusliku poole edendamisele tuleks mõelda sellele, kuidas nii poliitikuid kui ka rahvast teaduse alal harida. Teaduse rahastamise teemal tegi Mart Saarma kaks tähelepanekut. … Loe edasi

Toimub Eesti teaduste akadeemia üldkogu istung. Üldkogu esimeses osas tunnustatakse tänukirjadega mitmeid pikka aega üliõpilaste teadustööde komisjoni töös osalenud akadeemikuid ja täiendatakse akadeemia toimimise protseduure. Üldkogu teises osas toimuvad akadeemia uue presidendi valimised. Uueks presidendiks valitakse akadeemik Mart Saarma. Loe lähemalt.

Dan Bogdanov annab Vikerraadio saates „Uudis+“ intervjuu m-valimiste läbipaistvuse ja kontrollitavuse teemal. Ta toob esile, et Eesti on teinud päris suuri samme demokraatias kaasamiseks ja mobiilseadmetele minek on siin järgmine samm. „Hea on see, et meil on mobiilseadmete kasutamine digitaalse identiteedi ja digitaalsete allkirjade andmiseks massiliselt levinud. Kui meil seda ei oleks, siis ei oleks … Loe edasi

Jõhvi kontserdimajas toimuval pidulikul aasta õpetaja auhinnagalal pälvib riikliku haridustöötaja elutööpreemia akadeemik Olav Aarna. Ta on visionäär, hinnatud teadlane ja rahvusvaheliselt tunnustatud haridusekspert. Olav Aarna on oma inseneri täpsuse ja sihikindlusega suunanud kõikide haridustasandite tulevikku, pannud aluse Eesti kutsesüsteemile ning vedanud eest elukestva õppe valdkonda. Ta jääb ajalukku haridusfoorumi asutajaliikme ning kahe ülikooli – Tallinna … Loe edasi

Jakob Kübarsepp kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et ühiskonnas on konsensuslik arusaam heast hariduspoliitikast kui parimast majanduspoliitikast. Nõnda on sedastanud presidendid, mitmed poliitikud ja see peegeldub ka enamikus strateegiadokumentides ning arengukavades, mis käsitlevad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut tervikuna. „Samal ajal näib puudu jäävat üksmeelsest arusaamast ning süsteemsest sihiseadmisest, milline on väga hea hariduspoliitika ja … Loe edasi

President Tarmo Soomere pidas Pariisis Prantsusmaa teaduste akadeemia juhtidega nõu ühistöö võimaluste üle rahvusvahelise teadusnõukoja (International Science Council, ISC) Euroopa liikmete rühmas ja Euroopa riikide peateadurite foorumi raames. Osalesid president Alain Fischer, uus valitud president Françoise Combes, rahvusvaheliste suhete asepresident Francis-André Wollman, rahvusvaheliste suhete osakonna asejuhataja César Manrique Milla ja ekspert Sophie Grelat.

Õhtulehes ilmub akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimehe, akadeemik Dan Bogdanovi arvamuslugu seotult värskelt valminud komisjoni Eesti hääletustehnoloogiate turvalisuse analüüsiga. Ta ütleb, et usume ju endiselt, et igas Eesti peres peavad demokraatlikes valimistes saama osaleda nii pigem paberit usaldusväärsemaks pidavad vanemad kui ka e-hääletamist eelistavad noored. Seetõttu tulebpöörata tähelepanu kuuele teemale, mis on selle saavutamiseks olulised. (3.10.24, … Loe edasi

Akadeemik Jaak Aaviksoo osaleb Viru Keemia Grupi keskkonnapäeva vestlusringis, mis keskendub riiklike ambitsioonide ja tööstustehnoloogia arengu vahel valitsevale lõhele. Jaak Aaviksoo tõdeb paneeldiskusioonil, et Eesti pole suutnud seista oma rahvuslike huvide eest ning on kohati sinisilmselt usaldanud ELi. Loe lähemalt.

Eesti teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjon avaldas Eesti hääletustehnoloogiate turvalisuse analüüsi tulemused e-riigi koodivaramus. Kaardistatud 31 ohu seas ei hinnatud ühtegi kõrgeks või väga kõrgeks. Keskmise riskiastmega hinnati kuut võimalikku ohtu, mida analüüsiti koos kasutusel olevate ja soovitavate turvameetmetega. Ülejäänud 25 riski hinnati madalaks. Loe lähemalt. ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“ andis sel teemal intervjuu komisjoni esimees, akadeemik Dan … Loe edasi

President Tarmo Soomere osales 1. ja 2. oktoobril Euroopa merekomitee sügisesel plenaaristungil Kreeka mereuuringute keskuse Rhodese hüdrobioloogiajaamas.

Maris Laan kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et personaalmeditsiini tänaste võimaluste rakendamine Eestis vajab värsket vaadet ja oluliselt laiemat mõtestamist, kaasates meditsiinigeneetikuid ja erinevate kliiniliste erialade esindajaid. „On vaja sisulist arutelu, millised täiendavad DNA-põhised ja muud molekulaarsed (sõel)testid ja andmed annavad olulise lisandväärtuse ning tugevdavad personaalmeditsiini – et patsiendile lisanduks rohkem tervelt elatud aastaid ja … Loe edasi

Teadlaste ööl toimub Eesti teaduste akadeemias akadeemia presidendikandidaatide vestlusringi: Milline on teaduste akadeemia ja selle presidendi roll ühiskonnas? Lähem info.

Akadeemia presidendikandidaadid Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma vastavad Sirbis küsimusele: „Millised on teie arvates Eesti ees järgneval kümnel aastal seisvad suuremad ülesanded ja kuidas Eesti Teaduste Akadeemia saaks nende sõnastamise, tegelemise ja lahendamisega tuge pakkuda?“ (27.09.24, Sirp, „Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi“, lk 12–13). Loe siit.

President Tarmo Soomere pidas rahvusvahelise rannikute sümpoosiumi (International Coastal Symposium 2024, Doha, Katar) avaloengu, käsitledes võimalusi rannikuprotsesside jälgimise kaudu tuvastada kliimamuutuste eripärasid Läänemere eri osades.

Tallinna tehnikaülikooli vilistlaskogu andis 106. aastapäeva akadeemilisel aktusel aasta vilistlase tunnustuse akadeemik Jüri Engelbrechtile. Ta on üks Eesti silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid teadlasi ning teinud endale nime ka maailma teaduse mastaabis. Loe lähemalt.

Raivo Uibo kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“ kliimamuutuste mõjust meie tervisele. Juba praegu on olemas mitmekesine hulk teadusandmeid, mis iseloomustavad kliimamuutuste negatiivset mõju meie immuunsüsteemile. Samuti on ilmne, et varsti võime olla olukorras, mil meist enamiku immuunsüsteem pole enam võimeline piisaval määral kohanema kliima muutustega ja sellest tulenevate tagajärgedega. (21.09.24, Postimees, „Kliimamuutused panevad proovile immuunsüsteemi“, … Loe edasi

Akadeemik Urmas Varblane räägib Vikerraadio „Reporteritunnis“ koos Bigpanki peaökonimisti Raul Eametsaga majandusteemadel. Lisaks Eesti asjadele, meie kesisele konkurentsivõimele, hoogu antavale inflatsioonile ja n-ö suurele pildile on saate fookuses Euroopa Liidu konkurentsivõime värskete raportite valguses.

Jaak Aaviksoo kirjutab ERRi arvamusloos, et valitsus ei saa end majandusküsimustest distantseerida. Alustada võiks majanduse probleemide kuulamisest ja kaasa mõtlemisest.