On aeg põhjalikult muuta meie ettekujutust Eesti maavarast põlevkivist, mille põletamise ja õliks ajamise aeg saab otsa. Ometi on selles pruunis kivis peidus midagi hoopis väärtuslikumat – 300 miljonit aastat tagasi loodud unikaalsed orgaanilised struktuurid, kirjutab akadeemik Margus Lopp Postimehe veerus „Teadlase pilguga“. Viimased 7–8 aastat on Tallinna tehnikaülikooli tööstuskeemia laboris arendatud projekti Kerox, et luua kukersiidi (Eesti põlevkivi nimi) otsese muundamise tehnoloogiat. Praeguseks rakendusjärgus oleva Keroxi tehnoloogia järgi loodavad kemikaalid oleksid Eestile väärtuslikeks ekspordiartikliteks ja toetaksid mitmeid tööstusharusid, nagu plastikute, ehitusvahtude ja liimide tootmine. (20.04.24, Postimees, „Hüvasti, põlevkivi, tere tulemast, kukersiit!“, lk 8). Loe siit.