Tänavuse Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduses laureaadid on Ameerika Ühendriikide teadlased Joel Mokyr ja Peter Howitt ning Prantsusmaa teadlane Philippe Aghion tööde eest, mis aitavad selgitada, kuidas toimub innovatsioonipõhine majanduskasv. Nende tööde keskmes on innovatsioon, kultuur ja majanduskasv – kuidas ideed ja institutsioonid kujundavad pikaajalist majanduslikku arengut.
Nende teadustöö sisu avab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor akadeemik Urmas Varblane:
Joel Mokyr on majandusajaloolane, kelle uurimistööd selgitavad, kuidas kultuurilised väärtused ja teadmiste levik kujundasid Euroopa majandusliku edu aluseid. Tema keskne teos „A Culture of Growth“ näitab, et Euroopas aitas poliitiline ja kultuuriline mitmekesisus kaasa „ideede turu“ tekkimisele – teadlased ja leiutajad said vabalt liikuda, ideid arutada ja arendada. Mokyri töö rõhutab, et mitte ainult tehnoloogia ja kapital ei loo majanduskasvu, vaid ka see, kuidas ühiskond väärtustab teadmisi, teadlasi, ideede juhtimist ja konkurentsi ideede turul. Mokyr võrdleb sageli Euroopa olukorda teiste kultuuride või suurriikidega (näiteks Hiinaga), kus poliitiline tsentraliseeritus ja kontroll võimu poolt on pidurdanud mõtete ja ideede vaba liikumist ning kriitilist mõtlemist.
Philippe Aghion ja Peter Howitt on andnud olulise panuse endogeense majanduskasvu teooria arengusse, tuues fookusesse innovatsiooni kui majanduse sisemise jõuallika. Nad on arendanud edasi Joseph Schumpeteri „loova lammutamise“ ideed, mille järgi uued ettevõtted ja tehnoloogiad tõrjuvad välja vananenud tootmisviise ja ideid. Nende loodud Aghion–Howitti kasvumudel näitab, et majanduskasv tuleneb pidevast innovatsiooniprotsessist, kus ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse, et saavutada ajutine tehnoloogiline eelis. Samas loovad edukad uuendused alati kaotajaid – vanad ettevõtted ja tehnoloogiad peavad taanduma, mis teeb majanduskasvu dünaamiliseks, kuid ka ebavõrdsust suurendavaks protsessiks. Aghioni ja Howitti tööd näitavad, et pikaajaline majanduskasv sõltub sellest, kui hästi riigid ja institutsioonid suudavad tasakaalustada innovatsiooni, konkurentsi ja sotsiaalset kaitset – et loova lammutamise protsess toidaks majandust, mitte ei pidurdaks seda.
Miks on nende töö oluline Eestile?
Eesti majanduse puhul räägitakse samuti „klaaslaest“, mis pärsib majanduskavu ja millest läbi murdmiseks on tarvis suurendada majanduse teadmusmahukust. Selles mõttes on tänavuste laureaatide tööd äärmiselt aktuaalsed. Mokyri ideed rõhutavad, et haridus, teaduse väärtustamine ja kultuuri avatus uutele ideedele on majanduse pikaajalise arengu eeltingimus. Aghioni ja Howitti teooriad tuletavad meelde, et liigne turu kontsentratsioon, vähene konkurents või ebaühtlane ligipääs kapitalile võivad luua „klaaslae“, mis piirab ettevõtete ja inimeste potentsiaali. Eesti majandusteadlastele ja poliitikutele on nende töö meeldetuletus, et püsiv majanduskasv nõuab nii innovatsiooni toetavat kultuuri kui ka konkurentsi ja avatust, mis lubab uutest ideedest päriselt kasu saada.
Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka majandusauhinna kuulutamist.
Joel Mokyr on Northwesterni Ülikooli professor.
Peter Howitt on Browni Ülikooli professor.
Philippe Aghion on Collège de France’i, äriülikooli INSEAD ning Londoni Majandus- ja Poliitikateaduse Kooli (London School of Economics and Political Science) professor.
Alates 1969. aastast on Rootsi Panga auhinda majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks seni välja antud 56 korda 96 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 46-aastaselt Esther Duflo ja vanim 90-aastaselt Leonid Hurwicz.