Tänavuse Nobeli auhinna meditsiini või füsioloogia vallas pälvisid Ameerika Ühendriikide teadlased Mary Brunkow ja Fred Ramsdell ning Jaapani teadlane Shimon Sakaguchi avastuste eest, mis selgitavad, kuidas immuunsüsteem hoidub keha enda kudede ründamisest.
Nende teadustöö sisu avab Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessor akadeemik Raivo Uibo:
Auhinnatud teadustööde sisu on väga väljapaistev. Iga teadlane ja arst, kes on immunoloogiaga – ja eriti immuunsüsteemi haigustega – kokku puutunud, peab üheks keskseks küsimuseks organismi immuunsüsteemi reaktsioonide regulatsiooni.
Arusaadavalt on osa haiguste puhul vaja immuunsüsteemi võimekust tõsta, osal juhtudel pidurdada. Äsjane laureaat Simon Sakakuchi on aastate jooksul panustanud uuringutesse, mis on meile andnud väga hea ettekujutuse, kuidas immuunsüsteemi – eriti oma kudede vastased – immuunreaktsioonid on pidurdatud. Olulise teadusliku põhjenduse nendele teadmistele saadi ka hiireeksperimentidest, kus tänased laureaadid Mary Brunkow ja Fred Ramsdell näitasid, missugune geen on otseselt vastutav immuunrakkude regulatsioonis. Mõistagi on kõik need teadmised väga olulised autoimmuunhaiguste efektiivse ravi väljatöötamisel.
Siin on juba edusamme, kuid üsna pikk tee on veel käia. Näiteks, vaatamata reale saavutustele autoimmuunse geneesiga 1. tüüpi diabeedi immuunravis, ei ole meil veel sellist efektiivset ravimeetodit, mis raviks haiguse lõplikult ära. Nii on ka enamiku teiste autoimmuunhaigustega. Ka pahaloomuliste kasvajate puhul on alastest teadmistest palju kasu. Siin on aga vaja just tugevdada immuunsüsteemi poolt suunatud reaktsioone, et kõrvaldada kasvajarakke ja pidurdada nende paljunemist.
Nobeli preemia laureaatide senine töö ning nende panus immuunsüsteemi regulatsiooni uurimisele ja nende teadmiste praktilisele kasutusele on andnud tugeva aluse immuunsüsteemi toimemehhanismide mõistmisele ka laiemas plaanis. Nende tööd on aidanud aru saada, kuidas meie immuunsüsteem toimib koos teiste organismi üldist talitlust määravate organsüsteemide ja kooslustega. Järjest rohkem on analüüsitud, missugune on immuunregulatsiooni tähendus suhetes meie igapäevaste ja igapäevaselt muutuvate kaaslastega – mittepatogeensete mikroobidega.
Immuunsüsteemi uuringutega kokkupuutuvatel teadlastel on alati vajadus analüüsida ka immunoregulatsiooni. Meie, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini immunoloogia osakonna uurimisgrupp on uurinud juba mõnda aega immuunsupressiivsete immuunreaktsioonide olulisust mitmete autoimmuunhaiguste puhul. Aastate eest – kui FoxP3 (geen, mis vastutab teatud rakkude immuunsüsteemi pidurdava toime eest) tähendus polnud veel kirjeldatud –, kasutasime maksahaiguste uuringutes immuunreaktsioone supresseerivate rakupopulatsioonide iseloomustamisel kaudseid meetodeid. Hiljem, 2000ndate keskel, kui oli tekkinud võimalus süviti probleemi kallale asuda, hakkasime juba sihikindlalt FoxP3 aktivatsiooni uurima. Viimastel aastatel on immunoregulatsiooni uurijatel avanenud uued perspektiivid. Nii oleme meiegi keskendunud immunoregulatsiooni uuringutele autoimmuunhaigustest kahjustatud kudedes (uurimisobjektiks on olnud tsöliaakia ja diabeet). Aga immunoregulatsiooni uurijate ring Eestis ei piirdu vaid meiega. Nii näiteks on lisaks meie uurimisgrupile immunoregulatsiooni küsimused ja FoxP3 olnud tähelepanu all ka meie instituudi molekulaarpatoloogia uurimisrühmas.
Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka meditsiiniauhinna kuulutamist.
Loe ka akadeemik Pärt Petersoni kommentaare värskete nobelistide töö kohta Postimehe teadusportaalist ja Novaatorist.
Mary Brunkow on Ameerika Ühendriikide (USA) teadlane. Praegu töötab ta vanemprogrammijuhina Süsteemibioloogia Instituudis Seattle'is. Doktorikraadi sai ta Princetoni Ülikoolist.
Fred Ramsdell on samuti USA teadlane ja on teadusnõunik biotehnoloogia ettevõttes Sonoma Biotherapeutics San Franciscos. Doktorikraadi kaitses ta 1987. aastal California Ülikoolis.
Shimon Sakaguchi on Jaapani teadlane. Ta on tunnustatud professor Osaka Ülikooli Immunoloogia Uurimiskeskuses. Nii arsti- kui ka doktorikraadi kaitses ta Kyoto Ülikoolis.
Alates 1901. aastast on Nobeli meditsiiniauhinda seni välja antud 115 korral 229 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 31-aastaselt Frederick Banting ja vanim 87-aastaselt Peyton Rous.