Tänavune Nobeli füüsikaauhind anti kolmele USA teadlasele, John Clarke’ile, Michel Devoret’le ja John Martinisele nende murranguliste saavutuste eest kvantfüüsikas – täpsemalt makroskoopilise kvanttunnelleerumise ja elektriahelate energia kvantimise uurimise eest.
Nende teadustöö sisu avab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur akadeemik Martti Raidal:
Värskete nobelistide töö pani aluse kvanttehnoloogiate kiirele arengule, tuues kvantfüüsika abstraktse maailma praktilisse reaalsusse. Clarke, Devoret ja Martinis tõestasid, et kvantnähtused võivad eksisteerida mitte ainult üksikute aatomite tasandil, vaid ka makroskoopilistes süsteemides, nagu ülijuhtivad ahelad. See avas tee kvantarvutitele ja uue põlvkonna ülitäpsetele mõõteseadmetele, mis suudavad töödelda informatsiooni ja energiat seninägematu täpsusega.
2025. aasta auhind sümboliseerib teaduse ja tehnoloogia ühtsust – teoreetiline füüsika on muutunud rakendatavaks teaduseks, mis võib tulevikus muuta nii arvutustehnikat, kommunikatsiooni kui ka energiahalduse lahendusi. Kuna käesolev aasta on rahvusvaheline kvanttehnoloogia aasta, siis rõhutab see Nobeli auhind kvantteaduse ja -tehnoloogia üha kasvavat tähtsust teaduse, tööstuse ja innovatsiooni vallas.
Euroopas arendatakse kvanttehnoloogiaid aktiivselt CERNis (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon), pakkudes olulist teaduslikku ja tehnoloogilist võimekust rahvusvahelisel tasandil. Eesti teadlaste jaoks on koostöö CERNiga erakordne võimalus tuua kvanttehnoloogiad Eestisse, arendada kohalikke kvantarvutite uurimisprojekte, toetada idufirmasid kvantlahenduste loomisel ning kasvatada rahvusvahelist koostööd.
Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka füüsikaauhinna kuulutamist.
John Clarke on California Ülikooli (Berkeley) professor. Ta on ka sama ülikooli kraadiõppekooli emeriitprofessor.
Michel H. Devoret on Yale'i Ülikooli rakendusfüüsika professor ja lisaks on Google Quantum AI juhtivteadur.
John M. Martinis on California Ülikooli (Santa Barbara) füüsikaprofessor. Alates 2022. aastast on ta ettevõtte Qolab kaasasutaja ja tehnoloogiajuht.
Alates 1901. aastast on Nobeli füüsikaauhinda seni välja antud 118 korral 226 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 25-aastaselt Lawrence Bragg ja vanim 96-aastaselt Arthur Ashkin. Ainsana on füüsikaauhinna saanud kaks korda John Bardeen.