ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP poolt koordineeritava rahvusvahelise teadusnõukogu ISC (International Science Council) plastileppe ekspertrühma liikmed avaldasid tippmainega teadusajakirjas Nature Sustainability kommentaari, mille eesmärk on aidata kaasa ülemaailmse plastileppe lõplikele läbirääkimistele ja toetada tõhusa kokkuleppe sõlmimist. Läbirääkimised jätkuvad ja eeldatavasti jõuavad ka lõpusirgele tänavu augustis Genfis.
Artikli autorid rõhutavad tungivat vajadust kaasata lepingu väljatöötamisse ja rakendamisse usaldusväärne teaduslik materjal. Teadlased toovad välja prioriteedid, mis toetavad kokkuleppe väljatöötamist plastireostuse lõpetamiseks ning selle laialdaste keskkonna- ja tervisemõjude vähendamiseks.
Plastileppe edukuse neli võtmetähtsusega aspekti:
- Ülemaailmselt piirata esmaste plastpolümeeride tootmine kestlikule tasemele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, tuginedes teadusandmetele ja regulaarsele ülevaatamisele;
- Üleilmsed teaduspõhised kriteeriumid ja nimekirjad kahjulike kemikaalide ja probleemsete plasttoodete osas koos selgete nende kasutusest eemaldamise ajakavaga;
- Tõhusa seire ja tulemuslikkuse hindamise raamistik, mida toetavad ülemaailmselt standardiseeritud protokollid ja avatud juurdepääsuga andmesüsteemid, et hinnata lepingu tõhusust ning tagada läbipaistev ja andmepõhine otsustamine;
- Tugev teaduse, poliitika ja ühiskonna koostööplatvorm, mis põhineb sõltumatusel, interdistsiplinaarsusel, kaasavusel ja poliitilisel asjakohasusel, et toetada otsuste tegemist ja lepingu ellu viimist.
Autorid kutsuvad ÜRO liikmesriike üles lisama plastileppesse siduvaid sätteid, et vähendada mittekestlikku plastitootmist ning tegelda probleemsete kemikaalide ja probleemsete plasttoodetega, samuti lõimima lepingusse eri teadusvaldkondade teaduslik ekspertiis, põlisrahvaste ja kohalike teadmised ning sidusrühmade panus.
ISC plastireostuse ekspertrühma liige ja üks artikli autoritest on akadeemik Anne Kahru, kelle juhitavas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboris uuritakse ka plastisaastuse keskkonnamõjusid. Ta tõdes, et tänapäeva maailma ilma plastita enam ette ei kujuta. „Tõepoolest – plast on kerge, tugev, vastupidav ning odav ja seda on lihtne töödelda. Arvutuslikult on hinnatud, et alates 1950ndatest on praeguseks toodetud umbes 10 miljardit tonni plasti. Selle lõviosast – üle 8 miljardist tonnist ehk 80 protsendist – on praeguseks saanud jäätmed. Ülemaailmsele plastireostusele on võimatu piiri panna, kui plastide tootmismahtusid ei vähendata. Kas meil ikka on vaja nii palju ühekordseid plasttooteid – joogipudeleid, toidunõusid ja mitmekihilisi pakendeid? On selge, et pelgalt plastijäätmete paremini korraldatud ringlusega/taaskasutusega ülemaailmse plastisaastuse probleemi ei lahenda.“ Anne Kahru tõi esile, et hiljutiste uuringute järgi kasutatakse plasti tootmiseks enam kui 13 000 erinevat kemikaali. „Neist 7000 kemikaali võimalike ohtude kohta on olemas teadusteave ning enam kui 3200 neist võivad olla ohtlikud keskkonnale ja/või inimeste tervisele. On ilmselge, et plastisaastuse tõkestamisega tuleb tegelda globaalsel tasemel ja kohe.“
ISC poolt 2024. aastal kokku kutsutud ekspertgruppi kuulub 16 teadlast maailma eri piirkondadest ja teadusvaldkondadest. Ekspertrühma eesmärk on pakkuda sõltumatut teaduslikku sisendit kogu plastileppe koostamise protsessi vältel ning aidata ÜRO liikmesriikidel kujundada tõhus ja kaasav kokkulepe.
Ajakirjas Nature Sustainability ilmunud artikkel „Effective progress and implementation of the INC-5 plastics treaty through scientific guidance“ on selle väljaande esimene teaduspublikatsioon, mille (kaas)autor on Eesti teadlane.