Teaduste akadeemia üldkogu valis kolm uut välisliiget

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti akadeemiasse kolm uut välisliiget: Aalborgi Ülikooli jõuelektroonika professor Frede Blaabjerg, Viini Ülikooli soome-ugri keelte professor Johanna Laakso ning biokeemik ja Vilniuse Ülikooli professor Virginijus Šikšnys.

Frede Blaabjerg on üks maailma juhtivaid teadlasi taastuvenergia süsteemide, jõuelektroonika ja energiatõhususe valdkonnas. Tema tööl on olnud oluline mõju kestlike energiatehnoloogiate arendamisele. Tänapäevastesse energiasüsteemidesse taastuvenergiaallikate integreerimise teerajajana on ta märkimisväärselt panustanud tuule- ja päikeseenergia lahenduste arendusse, aidates tõsta nende töökindlust ning jõudlust.

Ta on elektrotehnika ja elektroonika valdkonnas maailma enim tsiteeritud teadlane, kelle töö on kujundanud tänapäevast jõuelektroonikat ja suunanud kogu valdkonna arengut.
Professor Blaabjerg on üle kahe aastakümne teinud koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, avaldades arvukalt ühiseid publikatsioonide Eesti teadlastega ning panustades Eesti inseneriteaduse rahvusvahelisse arengusse, teadusvõimekusse ja osalusse rahvusvahelistes võrgustikes.

Tallinna Tehnikaülikooli audoktorina on ta toetanud Eesti akadeemilise kogukonna kasvu, osaledes ülikooli korraldatud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja panustades Eestis toimunud doktorikoolidesse. Ta on aidanud kujundada teadlaste ja inseneride järelkasvu ning tugevdanud meie doktoriõppe rahvusvahelistumist ja kvaliteeti.

Ta on pälvinud Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi IEEE maineka Edisoni medali ja on olnud IEEE jõuelektroonika seltsi president.

Johanna Laakso on üks silmapaistvamaid rahvusvahelise ulatusega aktiivselt tegutsevaid soome-ugri keelte uurijaid ja õppejõude, kes on andnud hinnatava panuse nii rahvusvahelisse keeleteadusse kui ka eesti humanitaarsesse kultuuri.

Ehkki tema uuringute lähtepunktiks olid läänemeresoome keeled, on ta hiljem avaldanud artikleid väga erinevatel uurali keeli puudutavatel ajaloolistel ja teoreetilistel teemadel, keskendudes eriti keelekontaktidele. Johanna Laakso uuringute haare tuleb hästi esile enam kui 1000-leheküljelises teoses „The Oxford Guide to the Uralic Languages“ (2022), mille üks koostajaid ja toimetajaid ta oli.

Professor Laakso koostöötahe Eesti teadusasutustega ning tema huvi mitte ainult kirjakultuuri puhtlingvistiliste, vaid ka kirjanduslike aspektide vastu on olnud märkimisväärne. Ta on polüglott ja ühtlasi estofiil, kes valdab head eesti keelt. Juba üliõpilasena tõlkis ta soome keelde Friedebert Tuglase „Marginaalia“, mis ilmus eriraamatuna kirjaniku 100. sünniaastapäevaks.

Ta on ka Soome Teaduste Akadeemia ja Austria Teaduste Akadeemia ning Academia Europaea liige.

Virginijus Šikšnys on rahvusvaheliselt tunnustatud biokeemik ja molekulaarbioloog, kelle teaduslikud avastused on aidanud kaasa täppisgeenimuutmise meetodite välja töötamisele, millel on suur tähtsus põllumajanduses, meditsiinis, biotehnoloogias ja fundamentaalbioloogias.

Professor Šikšnys saavutas rahvusvahelise tuntuse 2012. aastal avalikustatud CRISPR-Cas9 geenmuundamise tehnoloogia arendamisega, mis võimaldab geneetilist materjali muuta varasemast täpsemini, kiiremini, lihtsamalt ja tõhusamalt. Samaaegselt teatasid sarnastest tulemustest ka Emmanuelle Charpentier ja Jennifer Doudna. 2018. aastal pälvisid kõik kolm prestiižse Kavli preemia nanoteaduse valdkonnas.

Virginijus Šikšnyse teadustöö aitab kaasa uute ravimite ja diagnostika arendamisele ning toetab idufirmade ja teadusmahuka ettevõtluse kasvu, sh ka Eesti biotehnoloogia ja tervisetehnoloogia sektorit. Tema arendatud tehnoloogiat kasutavad aktiivselt nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Tehnikaülikool.
Lisaks teadustööle on Virginijus Šikšnys ka silmapaistev teadusjuht. Ta on Academia Europaea, Leedu Teaduste Akadeemia, Norra Teaduste Akadeemia ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige ning Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) nõukogu esimees, mis üks mõjukamaid positsioone Euroopa molekulaarbioloogias.

Akadeemia välisliikmeteks valitakse välismaa teadlasi, kellel on väljapaistvaid saavutusi oma valdkonnas ja kes on oma teadustöö kaudu seotud Eestiga. Koos värskelt valitutega on Eesti Teaduste Akadeemial 22 välisliiget.

Uute välisliikmete fotod