Teaduste akadeemia valis uueks uurija-professoriks Meelis Pärteli

Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus kinnitas uueks uurija-professoriks Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professori Meelis Pärteli. Tema kaheaastane ametiaeg kestab perioodil 2026–2028.

Meelis Pärtel asub oma projektiga „Tume elurikkus linna rohealade tervist toetava mikroobse mitmekesisuse uurimisel“ selgitama, miks linnade rohealade mikroobikooslused erinevad ning miks mõned alad toetavad tervist soodustavaid kooslusi, teised aga mitte.

„Tahame teada, kas rohealade mikroobikooslused on liigivaesed seetõttu, et kohalikud tingimused ei ole sobivad, või seepärast, et sobivad mikroobid ei jõua hoolimata soodsatest tingimustest kohale,“ selgitas Meelis Pärtel. „Selleks rakendame linnade mikroobiökoloogias esmakordselt tumeda elurikkuse kontseptsiooni, mis hõlmab uurimisalale ökoloogiliselt sobivaid, kuid seal puuduvaid liike, mida leidub lähiümbruse elupaikades.“

Projekt tugineb Tartu rohealade mikroobikoosluste andmestikule ning võrdleb seda linnalähedaste looduslike aladega. DNA-põhiste meetodite abil määratakse igale uuritavale rohealale tumeda elurikkuse väärtus ning uuritakse võimalusi tumeda elurikkuse hulka kuuluvate mikroobikoosluste taastamiseks.

„Nii saame hinnata, milline on rohealade võime rikkalike mikroobikoosluste toetamisel ja kui suur osa sellest potentsiaalist linnakeskkonnas tegelikult teostub,“ sõnas professor Pärtel. Tulemused aitavad mõista, miks linnaökosüsteemide mikroobne elurikkus ei avaldu täies ulatuses ning pakuvad teaduspõhiseid soovitusi tervist toetavate rohealade kavandamiseks.

Meelis Pärtel on pälvinud rahvusvahelist tunnustust oma uurimustega ökoloogia ja taimestiku dünaamika, liikide leviku, kliimamuutuste ning bioloogilise mitmekesisuse alal. Ta on kolmel korral saanud riikliku teaduspreemia ja valiti möödunud aastal Academia Europaea liikmeks.

Konkursil osales eri valdkondadest 26 teadlast, keda hindas kaheksast akadeemikust koosnenud konkursikomisjon. „Komisjoni töö oli keeruline, sest võrrelda tuli väga erinevate teadusharude taotlusi. Tugevas konkurentsis sai valida vaid ühe, kuigi häid töid oli palju. Otsustamisel said määravaks plaanitava uurimustöö rahvusvaheline haare, tase ja oodatav mõju ning seos Eesti tugevuste ja vajadustega,“ ütles hindamiskomisjoni esimees ja akadeemia asepresident Jaak Vilo. Ta soovitas teadlastel jätkata oma valitud kutsumuse alal ning osaleda aktiivsemalt ka rahvusvahelistes Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes.

Akadeemia uurija-professori institutsioon on loodud selleks, et oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased saaksid mõneks ajaks rohkem keskenduda oma teadustööle ja esitatud tööplaani elluviimisele. Ametikoha loomiseks sõlmib akadeemia sõlmib kolmepoolse lepingu uurija-professoriks valitud teadlase ning teadus- ja arendusasutusega.

Uurija-professori rahastus on 70 000 eurot aastas. Kord aastas toimub uurija-professorite konverents, kus valitud teevad ülevaate oma möödunud aasta tööst.

Uurija-professori toetus seati sisse 2002. aastal. Kokku on sellele ametikohale valitud 25 teadlast. Neile lisanduvad veel kuus teadlast, kes on alates 2022. aastast valitud teemapõhisteks uurija-professoriteks. Kõigist uurija-professoritest on neli olnud valimise hetkel akadeemia liikmed ning veel üheksa on hiljem valitud akadeemikuks.

Rohkem infot teaduste akadeemia veebilehel.