Paljud ühiskondlikud ja tehnoloogilised läbimurded saavad alguse alusteadustest, ent nende potentsiaal realiseerub vaid siis, kui teadlastel on piisavalt tuge ja julgust katsetada. Eesti teadlased on rahvusvahelises konkurentsis võimekad, kuid vajavad edu saavutamiseks paremat toetussüsteemi ning kultuuri, mis julgustab rohkem riske võtma.
Eile, 11. juunil kohtus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) president Maria Leptin Eesti teadlaste, poliitikute ja ülikoolide esindajatega. Aruteludest ja kohtumistest koorusid selged sõnumid: Eesti teadlased on ERC konkurssidel küll edukad, aga potentsiaali on enamaks. Ambitsiooni ja julgust on vaja nii teadlastel, et pakkuda välja murrangulisi ideid, kui ka ülikoolidel, riigil ja rahastajatel, et seda potentsiaali toetada ja ka Euroopa majanduses rakendada.
Grantide taotlemine nõuab paremat toetussüsteemi
„Eesti teadlased on andekad ja ambitsioonikad ning äärmiselt vaimustav on näha, et soovitakse olla veelgi edukamad,“ ütles professor Maria Leptin paneelarutelus. ERC grantidele kandideerimine ei tohiks jääda vaid üksikute talentide pärusmaaks. Eesti teadlased on võitnud 21 ERC granti kogusummas ligikaudu 38 miljonit eurot, millest enamik on läinud Tartu Ülikooli. Kuigi Eesti teadlaste saavutused on märkimisväärsed, teeb muret grantide taotlemise edukuse määr: vaid umbes viis protsenti taotlustest on leidnud rahastamist.
ERC presidendi sõnul peaks ülikoolide süsteem toetama senisest rohkem ambitsiooni, proovimis- või isegi hulljulgust ning ebaõnnestumisega seotud mõtteviiside murdmist. „Tarvis on kultuuri, kus ebaedu ei tähenda läbikukkumist, vaid sammu edasi. Kindlasti ei ole ERC grantidest ilmajäänud teadlased kuidagi kaotajad. Grantide taotluste kirjutamine on keeruline ja aeganõudev protsess, mille osas tuleks luua toimiv toetussüsteem, et aidata teadlastel edukamalt rahastuseni jõuda,“ sõnas Leptin.
Alusteadustel võiks olla ettevõtluses ja ühiskonnas veelgi suurem roll
Tänase toetussüsteemi arendamise kõrval kerkis kohtumistel korduvalt esile ka vajadus väärtustada alusteadusi, mis loovad aluse suurtele ühiskondlikele ja tehnoloogilistele läbimurretele. „Paljud teaduslikud läbimurded on saavutatud nii, et alles aastakümneid hiljem saame aru, milline on avastuse tõeline tähendus ja kui suuri muutusi see ühiskonnas kaasa toob, olgu siinkohal näiteks tehisaru,“ ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tuletas samuti meelde, et iga suur ühiskondlik läbimurre saab alguse just alusteadusest. „Paljud kõrgetasemelised uuringud jõuavad hiljem patentide ja päris toodetena majandusse, kuid meie – nii Eestis kui kogu Euroopas – peame veel õppima, kuidas see teadmistepagas ettevõtluses paremini tööle panna,“ ütles ta. Land juhtis tähelepanu, et majandusedu kõrval ei tohi siiski unustada, et teaduse tegelik panus ja eesmärk on palju laiem. „Kipume sageli unustama, et inimeste heaolu toetav ühiskonnakorraldus, pikem eluiga ning tervemalt ja õnnelikumalt elatud aastad tuginevad samuti teadussaavutustele.“
ERC grandid kui tippteaduse tunnusmärk
ERC jagab teadlastele välja uurimistoetusi, mis on Euroopa teaduse hinnatumaid kvaliteedimärke, kuna see tõstab nii teadlase kui uurimisasutuse teaduslikku mainet ja rahvusvahelist nähtavust.
Eestis on kõige enam toetusi saadud sotsiaal- ja humanitaarteadustes (üheksa), järgneb elu- ja terviseteaduste valdkond (kaheksa) ning füüsika ja inseneriteadused (neli).
Maria Leptini avalik ettekanne ja sellele järgnenud arutelu Eesti Teaduste Akadeemias on järelvaadatav Youtube´i-kanalis.
Visiidipäeva pildigalerii leiab siit (fotod: Raul Mee, Reti Kokk ja Karl-Kristjan Nigesen).
Loe ka 9. juunil Eesti Päevalehes ilmunud teaduste akadeemia presidendi Mart Saarma temaatilist arvamuslugu ja 12. juunil Novaatoris ilmunud intervjuud Maria Leptiniga.