Acta Historica Tallinnensia 2025. aasta esimene number on pühendatud digiajaloo minevikule ja tulevikule, fookusega Eestil. Avaartiklis lahkavad teemanumbri koostajad Marek Tamm (Tallinna Ülikool) ja Krister Kruusmaa (Tallinna Ülikool / Eesti Rahvusraamatukogu) digiajaloo kujunemist nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Artikkel „Digiajaloo kolm lainet ja praegune uurimisseis“ liigendab digiajaloo arengu kolmeks iseseisvaks laineks: kvantitatiivne ajalugu (1960.–1980. aastad), arvutuslik ajalugu (1990.–2000. aastad) ja digiajalugu (alates 2010. aastatest). Iga eristatud perioodi sees tutvustatakse olulisemaid tehnoloogilisi uuendusi, uusi uurimismeetodeid ja organiseerumisvorme. Välja on toodud Eesti arengu ajaline sünkroonsus rahvusvaheliste trendidega. Artikkel lõpeb ülevaatega praegusest digiajaloo uurimisseisust ja selle tulevikuväljavaadetest.
Masaryki Ülikooli teadlased David Zbíral, Kaarel Sikk ja Robert L. J. Shaw näitavad artiklis „Bridging Digital History Methods and Source Criticism: A Research Agenda for the Study of Inquisition Records“ keskaja inkvisitsiooniprotokollide analüüsi toel digiajaloo meetodite ja allikakriitika sidumisvõimalusi. Autorid tutvustavad keskaegsete inkvisitsiooniprotokollide analüüsimiseks sobilikke andmehõivemeetodeid, rõhutavad kvantitatiivsete meetodite strateegilise kasutamise vajalikkust ning pakuvad viise allikakriitika paremaks sidumiseks kvantitatiivsete uurimisprotsessidega.
Peeter Tinits (Tartu Ülikool / Eesti Rahvusraamatukogu) pakub oma kaastöös „Digiteeritud Eesti ajalehed uurimisallikana“ süstemaatilise ülevaate digiteeritud Eesti ajalehtede kasutamisest ajaloolises uurimistöös. Eri digiarhiividest koondatud andmete põhjal näidatakse, et suur osa Eesti trükipärandist on digiteeritud – pea 60% viimase 200 aasta jooksul ilmunud lehtedest. Nende kasutamine teadustöös eeldab uurija vajadusi arvestavaid erivahendeid. Artiklis tutvustatakse kolme kasulikku tööriista: digiteeritud ajalehtede ülevaade, sõnamitmike loendaja ja ligipääsupunkt täistekstide kogumiseks.
Liisi Taimre (Tartu Ülikool) uurib oma artiklis „Eesti mäluasutuste andmebaasid: metaandmete kasutusvõimalused ajalooallikate analüüsis“, mil määral saab Eesti mäluasutuste andmebaaside metaandmeid uurimisprojektides taaskasutada. Kasutades Asutava Kogu ja Tartu linnavolikogu protokolle juhtumiuuringuna, analüüsitakse arhiivi infosüsteemi AIS ja muuseumide infosüsteemi MuIS metaandmete võimekust toetada ajalooliste allikate andmeanalüüsi.
Andres Uueni (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia) ja Sünne Remmer (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tutvustavad artiklis „3D-mudeldamine konservaatori ja uurija töövahendina: rüütelkonna hoone plafoonmaal ja Bernt Notke altariretaabel“ kahe kunstiteose – 17. sajandist pärineva tasapinnalise lõuendplafoonmaali ja 15. sajandist pärineva kolmemõõtmelise Bernt Notke altariretaabli – uuringutes kasutatud 3D-mudeldamise erilahendusi ning nende edasisi rakendusvõimalusi. Artikkel ei keskendu niivõrd igapäevasele 3D-mõõdistamisprotsessi kirjeldamisele, kuivõrd toimivatele lahendustele, mis võiksid huvi pakkuda ka teistele kultuuripärandi uurijatele ja konservaatoritele. Lisaks arutletakse 3D-mõõdistamise eeliste ja piirangute ning selle vähese kasutuse põhjuste üle, samuti uuritakse, kuhu valdkond on jõudnud ja kuhu suundumas.
Kõiki uue teemanumbri artikleid saab avatud ligipääsuga lugeda siit: https://kirj.ee/acta-publications/?filter[issue]=1827&v=d2cb7bbc0d23
Marek Tamm
Acta Historica Tallinnensia peatoimetaja