Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ Science Advisory Council) värske raport hoiatab, et paljusid Euroopa piirkondi ootab ees mitmeaastaste põudade märkimisväärne sagenemine, mis suurendab äärmuslike põlengute tõenäosust. Raport kutsub üles kiiresti muutma Euroopa Liidu (EL) metsatulekahjude poliitikat ning keskenduma tulekahjude ennetamisele ja targale maahaldamisele.
Juba täna põleb ELis keskmiselt pool miljonit hektarit aastas – see on peaaegu kaks korda suurem kui Luksemburgi territoorium. Euroopas on tuleohtlikke linnapiirkondi üle kahe korra rohkem kui Põhja-Ameerikas ja Aasias. Aastaks 2100 ennustatakse tuleohu kahekordistumist põudade ja suviste sademete vähenemise tõttu.
Metsapõlengute riski kasvatavad muuhulgas kliimamuutused, maaelanikkonna vähenemine ja maakasutuse muutused. Samal ajal on põllumaa hüljatuse ja haldamata taimestiku tõttu tekkinud suured tuleohtliku biomassiga maastikud.
Raporti koostanud teadlased kritiseerivad praegust ELi poliitikat liigse keskendumise eest vaid tulekustutusele ja hädaolukordadele reageerimisele. Nad kutsuvad üles looma integreeritud ELi raamistikku maastikupõhise tuleohu juhtimiseks, mis võtaks tähelepanu alla ka ennetuse ning tegeleks probleemi juurpõhjustega, võitleks kliimamuutustega, investeeriks vastupidavatesse maastikesse ja kaasaks ühiskonna tulekahjudega elama õppimisse.
3 võtmesõnumit ja 8 poliitikasoovitust
EASAC rõhutab vajadust tugevdada institutsionaalset suutlikkust, piiriülest koostööd ja ressursside jagamist ELi liikmesriikide vahel. Raportis esitatakse kolm kiiret reageerimist vajavat sõnumit ja kaheksa poliitikasoovitust.
Ettepanekud kiireks tegutsemiseks:
- Rakendada kliima- ja maakasutuspoliitikaid, sh uut ELi looduse taastamise määrust, keskendudes süsinikurikaste turbaalade taastamisele ja säästvale metsandusele.
- Integreerida tuleoht bioloogilise mitmekesisuse ja metsastamise plaanidesse, et vältida taasmetsastatud alade muutumist tuleohtlikumaks.
- Harida tulekindlat ühiskonda, eriti nooremat põlvkonda sihitud rahvatervise meetmete ja metsatulekahjude haridusprogrammide kaudu.
Poliitikasoovitused:
- Investeerida integreeritud metsatulekahjude riskide vähendamisse, sealhulgas kontrollitud põletamise ja kütusehalduse meetmetesse.
- Rakendada looduspõhiseid lahendusi nagu karjatamine ja kohalike liikide taasmetsastamine.
- Võtta omaks tule roll looduse tasakaalu säilitajana, võimaldades planeeritud põletusi.
- Investeerida haridusse ja teavitustegevusse, et parandada elanikkonna teadlikkust tuleohtudest ja valmisolekut.
- Investeerida maastikuhaldusse, et vähendada ohte ja kujundada tulekindlad maastikud.
- Ühtlustada sektoriaalpoliitikaid põllumajanduse, keskkonna ja linnaplaneerimise vallas, et vähendada vastuolusid ja riske.
- Edendada kompaktset linnaplaneerimist, et piirata metsiku looduse ja linnapiirkondade kokkupuutepiirkondade laienemist.
- Julgustada jätkusuutlikku eramaa majandamist, aidates maaomanikel võtta kasutusele tulekindlaid praktikaid.
Mandriülene kriis nõuab üleeuroopalist reageerimist
Kuigi Euroopa suurima tuleohuga ala on Vahemere piirkond, hoiatab raport, et ka mandri-, mägised ja boreaalsed piirkonnad peavad valmistuma uueks „tuleajastuks“. Suuremad ja intensiivsemad tulekahjud ei ole tingitud mitte ainult ilmast, vaid ka struktuursetest sotsiaal-ökoloogilistest muutustest. Paljud uued piirkonnad – näiteks Kesk-Euroopa ja kiiresti soojenevad mägipiirkonnad – puutuvad tõenäoliselt samuti kokku tõsiste tuleoludega.
„Meie probleemid on Vahemeremaadega võrreldes tunduvalt väiksemad, kuid eks aeg-ajalt kimbutavad maastikutulekahjud ka meid. Hoolimata mastaapide erinevusest, tuleks raporti soovitustesse tõsiselt suhtuda,“ ütles raporti töörühmas osalenud akadeemik Jüri Engelbrecht.
Raporti koostasid 23 Euroopa teadlast, kes on nimetatud oma riiklike teaduste akadeemiate poolt. Nende eesmärk on pakkuda Euroopa otsustajatele faktilist teavet, analüüse ja soovitusi tegutsemiseks.
EASACi raporti „Changing Wildfires: Policy Options for a Fire-literate and Fire-adapted Europe“ leiab siit.
Vaata järgi ka raporti esitlusüritust.