Üle anti teaduste akadeemia eriauhinnad õpilaste teadustööde konkursil

Eile toimunud Õpilaste Teadusfestivali autasustamisel anti üle Eesti Teaduste Akadeemia eriauhinnad tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil.

Akadeemia presidendi eripreemiad ehk π-preemiad teadlastee lootustandva alguse eest pälvisid Marion Lisette Kasela, Hardi Astover ja Mia Kukk.

I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Marion Lisette Kasela tööga „Keskkonnaproovidest bakteriofaagide eraldamine ja Pseudomonas putida faagivastaste kaitsesüsteemide uurimine“ (juhendajad Hedvig Tamman ja Angela Peeb). Autor eraldas looduslikust keskkonnast baktereid nakatavaid viiruseid ehk bakteriofaage ja uuris, kuidas bakter Pseudomonas putida end nende vastu kaitseb. Töö on tähtis seetõttu, et Pseudomonas putida on biotehnoloogiliselt oluline bakter, mida kasutatakse tööstuses kemikaalide tootmiseks ja saasteainete lagundamiseks.

II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) sai Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Hardi Astover tööga „Eesti geenivaramu andmete sobivus skisofreenia uurimiseks: geneetilise eelsoodumuse täpsustamine“ (juhendajad Maris Alver, Hanna Sõnajalg ja Urmas Tokko). Autor võrdles rahvusvaheliste uuringute ja Eesti Geenivaramu andmeid, et analüüsida skisofreeniahaigete geeniandmeid. Geenivaramu andmete sobilikkuse hindamiseks viis ta vabavaralise veebiplatvormi abil läbi tunnuse päritavuse ja geneetilise korrelatsiooni analüüsi ning võrdles saadud tulemusi tehisaru toel loodud andmeanalüüsi tarkvaraga. Tulemused näitavad, et Eesti andmestikus esindatud skisofreeniajuhtude geneetiline profiil on väga sarnane rahvusvaheliste kliiniliste valimitega.

III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) sai Vanalinna Hariduskolleegiumi 2025. aastal lõpetanud Mia Kukk tööga „Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni 1970. aastatel Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel“ (juhendaja Anu Kõlar). Autor vaatles professionaalsel tasemel seni vähe uuritud ja huvitavat muusikaajaloo perioodi. Analüüs osutab mitmekülgsele helipildile ja moodsa muusika seosetele Eesti vanema muusikakultuuri kihtidega.

Lisaks tõi akadeemia komisjon tunnustusega esile Tallinna Nõmme Põhikooli 9. klassi õpilase Säde Kalda tööga „Imetajad Saarde tuulepargis“ (juhendaja Oliver Kalda). Autor panustab tuuleparkide rajamisega kaasnevate mõjude uuringutesse. Ta uuris nelja kuu jooksu rajakaameraid kasutades, kas kiskjad väldivad tuuleparkide ümbrust või hoopis käivad seal regulaarselt. Selgus, et tuulikud ei peleta loomi eemale ja nad kasutavad tuuleparkide ümbrust toidu otsimisel.

Akadeemia komisjonis osalesid akadeemikud Krista Fischer, Heikki Junninen, Mare Kõiva, Pärt Peterson, Veiko Uri, Urmas Varblane ja Jaak Vilo. AHHAA teaduskeskuses toimunud autasustamisel andis preemiad üle Jaak Vilo.

Kolm akadeemia tunnustuse pälvinud õpilast said ka konkursi riiklikud preemiad. Gümnaasiumiastmes võitis Marion Lisette Kasela esimese preemia ja Mia Kukk teise preemia. Säde Kalda pälvis põhikooliastmes teise preemia.

Konkursi juhendajapreemia saanute seas oli ka akadeemik Tarmo Soomere. Ta juhendas gümnaasiumiastmes samuti riikliku esimese preemia pälvinud Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilase Anna Egorova tööd „Laeva kiiruse ja kauguse määramine mõõtekohast laevalainete salvestuste alusel (lähtudes klassikalisest Kelvini laineteooriast)“.

Ülevaate kõigist õpilaste teadustööde konkursi parimatest leiab Eesti Teadusagentuuri veebilehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust.

Presidendi eripreemiate summa ei ole lihtsalt üks ümmargune arv. Meie näitajatel põhinevas maailmas kipuvad arvud sageli domineerima sisu üle. Näidaku see arv siis ajakirja mõjutegurit, ülikooli kohta pingereas või tsiteeringute arvu. Kuigi ka sellistel arvudel on oma koht päikese all, peab akadeemia oluliseks säilitada võimet näha arvude taha, märgata midagi sellist, mis praegu on mõõdetamatu, aga mis võib olla meie tuleviku osa. Sama oluline on võime mõelda raamidest välja, teha midagi sellist, mis kompaks meie praeguse olemise piire. Arvus π (pii), mis on preemia suuruse alus, on peidus palju rohkem, kui ütleb selle definitsioon või mis tahes lähisväärtus. Seda tüüpi arvudes väljendub üheaegselt nii akadeemilise maailma tohutu teadmispagas kui ka mõõtmatu hulk asju, mida me ei tea.