Kolmapäeval, 22. aprillil 2026 toimub Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek, mille avalikus osas toimuv teaduskonverents „Globaalmuutused“ võtab fookusesse kliimamuutused.
Koosoleku avalikku osa saavad kõik huvilised vaadata otseülekandena akadeemia veebilehel. Ülekanne algab kell 11.00 ja kestab orienteeruvalt kella 14.00ni.
Sündmusel antakse üle Eesti Teaduste Akadeemia medalid, Edgar Kanti medal sotsiaalteaduste alal ning Nikolai Alumäe medal informaatika- ja tehnikateaduste alal. Samuti allkirjastatakse akadeemia assotsieerumisleping Eesti Mikrobioloogide Ühendusega. Akadeemia president Mart Saarma esitab kokkuvõtte akadeemia tegevusest 2025. aastal.
Teaduskonverents avab kliimasoojenemise põhjusi ning käsitleb võimalusi selle leevendamiseks ja muutustega kohanemiseks. Eraldi vaadeldakse ka Eesti teaduse võimalikku rolli kliimamuutuste leevendamisel.
„Kliimasoojenemine puudutab kogu maailma ja ka Eesti rahvast. Meie ökoloogidel on kõrge rahvusvaheline tase, mis on aidanud väga palju kaasa kliimasoojenemise uurimisele ja selle võimalike tagajärgede ennustamisele. Küll aga peaksime oluliselt rohkem tähelepanu pöörama uutele tehnoloogiatele, mis aitaksid luua uusi keskkonnasõbralikke lahendusi ja vähendada soojenemise mõju,“ ütles Mart Saarma.
Akadeemia globaalmuutuste komisjoni esimees Ülo Mander avab oma ettekandes kliimasoojenemise põhjusi ja võimalusi selle peatamiseks. Kliimasoojenemise olulisimaks põhjuseks on kujunemas inimmõjulised looduslikud ökosüsteemid, millest süsihappegaasi ja teiste kasvuhoonegaaside lendumine suureneb kliimasoojenemise tõttu. Seega võib öelda, et tegemist on nn lumepalliefektiga ehk kliimasoojenemine kütab kliimasoojenemist.
Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas teeb sissevaate globaalsesse ja Euroopa Liidu kliimapoliitikasse. Seejuures tuleb juttu Eesti võimalustest kliimamuutusi leevendada ning toimuvate muutustega kohaneda, tuues esile valikute laiema mõju meie riigile tervikuna.
Akadeemik Heikki Junninen käsitleb kliimasüsteemi toimimist ja inimtegevuse mõju atmosfääri keemilisele koostisele, mis on peamine globaalsete kliimamuutuste põhjustaja. Ta keskendub puhtfüüsikalisele vaatele, analüüsides energiabilanssi, kasvuhoonegaaside molekulaarseid omadusi ning süsinikuringe tasakaaluhäireid. Ettekandja piirdub kliimasüsteemi kui loodusteadusliku nähtuse selgitamisega, jättes kõrvale sotsiaalmajanduslikud aspektid.
Kaugseire ja kosmosetehnoloogia ettevõtte Kappazeta OÜ tegevjuht Kaupo Voormansik tutvustab, kuidas kaugseire aitab kliimasoojenemise põhjusi selgitada läbi täpse metsa süsinikuvaru mõõtmise. Senised parimad globaalsed hinnangud põhinevad kaudsetel meetoditel, näiteks metsa värvi (peegelduvus eri spektrialades) ja tüvemahu seoste leidmisel. Kuna tüvemaht ja metsa värv ei ole otseselt omavahel seotud, on seniste globaalsete hinnangute täpsus 60–70%. Täpsuse oluliseks tõstmiseks on vaja metsa kõrgust ja mahtu mõõta otse. Kappazeta arendatav 3DSARi missioon pakub suhteliselt odava ja lihtsa lahenduse täpseks globaalse metsa tagavara ja seotud süsiniku nutikaks mõõtmiseks, kasutades olemasolevat Euroopa Sentinel-1 satelliiti ja seda toetavaid väikesi kaassatelliite.
Ettekannetele järgneb arutelu, kus keskendutakse kliimamuutuste mõjule Eestile ning arutletakse, kuidas nendeks muutusteks valmistuda. Samuti vaadeldakse kliimasoojenemise leevendamise võimalusi, vajalikke tehnoloogiaid ja peamisi kohanemismeetmeid. Lisaks käsitletakse Eesti rolli kliimaprobleemide lahendamisel ning seda, millist panust ja lahendusi saaksime pakkuda rahvusvahelisel tasandil.
21. märtsil alustas Postimehe arvamuslugude veerus „Teadlase pilguga“ ilmumist globaalprobleemide teemaplokk, kus akadeemikud ja nende kaasautorid avavad teema erinevaid aspekte. Lugusid saab tasuta lugeda Postimehe veebis.
Aastakoosoleku teises, kinnises osas on üldkogul muuhulgas plaanis arutelu akadeemia tuleviku üle, samuti heaks kiita selle aasta eelarve ja finantsplaan.
Üldkogu on akadeemia kõrgeim juhtimisorgan, mille moodustavad kõik Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud.
Aastakoosoleku ajakava ja esimese osa otseülekande leiab siit.