Euroopa seisab silmitsi sajandi suurima energiakriisiga, mis nõuab kiiremat üleminekut kodumaistele taastuvatele energiaallikatele. Värske Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ Science Advisory Council) energiavaldkonna juhtpaneeli kommentaar rõhutab, et energiasüsteemi radikaalne ümberkujundamine ja integreerimine on strateegiline vältimatus.
Euroopas intensiivistuvad arutelud selle üle, kuidas leevendada kiiresti kasvavate energiahindade mõju, tagada varustuskindlus ning taastada taskukohasus ja tööstuse konkurentsivõime. Kommentaar pakub tegevuskava ja toob esile, kuidas taastuvate energiaallikate integreerimine ja elektrivõrgu infrastruktuuri ajakohastamine võimaldavad kiiremat dekarboniseerimist, vähendavad sõltuvust kõikuvatest fossiilkütuste turgudest, leevendavad võrgu ülekoormust ning alandavad energiakulusid.
Kuidas energiasüsteemi integreerimine aitab energiakriisi leevendada:
- Lõpptarbimise sektorite sidumine kütte, transpordi ja tööstuse elektrifitseerimise kaudu ning soojusenergia salvestamise kasutuselevõtt vähendab fossiilkütuste kasutamist ja seeläbi ka kulusid.
- Võrgu paindlikkuse suurendamine ning sobiv pinge- ja sagedusjuhtimine vähendavad sõltuvust fossiilkütustel põhinevast varutootmisest.
- Nutikad energiasüsteemid aitavad viia päevase energiatarbimise kooskõlla päikeseenergia tootmisega ning optimeerivad energia salvestamist öiseks kasutuseks, vähendades vajadust võrgu tugevdamise järele koos sellega kaasnevate kulude ja lubade viivitustega.
EASACi energiavaldkonna juhtpaneeli liige, akadeemik Enn Lust rõhutab, et
erinevate energiaallikate ja -liikide kombineeritud kasutusvõimaluste loomine – sealhulgas nii päikese- ja tuuleelektri tootmine ja salvestamine, samuti soojusenergia salvestamine tarbimiskoha lähedal – aitab vähendada energia ülekandekulusid ning seeläbi leevendada paratamatult jätkuvat hinnatõusu. „Eesti üheks oluliseks probleemiks on nii elektri- kui ka soojusenergia ülekandetasude kiire tõus. See on kohati juba viinud olukorrani, kus väiketootjad peavad tsentraalsesse võrku müüdud elektrienergia eest peale maksma. Riikliku julgeoleku seisukohalt on ülioluline hajutatud energiatootmise ning sellega seotud soojus- ja elektrienergia salvestuslahenduste arendamine ja rakendamine – seda eriti kriisiolukordades.“
EASAC koondab Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi riiklikud teaduste akadeemiad, et ühiselt nõustada Euroopa poliitikakujundajaid.
EASACi kommentaar „Energy System Integration: Opportunities, challenges, barriers, and recommendations for policy-makers“.
Kommentaari esitlusüritus Youtube´is.
Olulisi arve
- Sõltuvus fossiilkütustest: Hoolimata edusammudest kaetakse endiselt 57% Euroopa Liidu energiavajadusest netoimpordiga, kusjuures nafta ja gaas moodustavad vastavalt 67% ja 24% impordist. Sõda Iraanis on täiendavalt häirinud tarneahelaid, tõstnud hindu ning toonud esile Euroopa haavatavuse geopoliitiliste vapustuste suhtes.
- Energia hind: Euroopa gaasihinnad on alates 2026. aasta veebruarist tõusnud 70%. Kodutarbijate elektrihind jääb eri liikmesriikides vahemikku 10–38 eurot 100 kWh kohta. Energiahindade mõjul kiirenev inflatsioon ulatub 2026. aasta teises kvartalis prognoosi järgi 2,7%ni, pöörates varasema hinnalanguse trendi taas tõusule.
- Taastuvenergia kasv: Taastuvenergia katab nüüd 48% Euroopa Liidu elektritoodangust, kusjuures juhtivat rolli mängivad päikese- ja tuuleenergia. Samas piirab edasist kasvu elektrivõrkude ebapiisav võimekus, mis seab ohtu Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamise.
- Võrgu ülekoormus: Vananenud elektritaristu seab ohtu enam kui 120 GW ulatuses Euroopas kavandatud taastuvenergia projekte. Ainuüksi 2024. aastal ulatusid võrgu ülekoormuse haldamise kulud ligi 9 miljardi euroni. Kitsaskohad sunnivad riike piirama taastuvenergia tootmist ja pöörduma tagasi fossiilkütuste poole, mis nõrgestab nii kliimaeesmärke kui ka energiajulgeolekut.