Eile anti Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK lõpetamisel üle tänavused Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiad. 5000 euro suurused preemiad pälvisid Margus Ott ja Kristiina Ross aastatel 2024–2025 valminud silmapaistva teadustöö eest.
Tartu Ülikooli teadur, Eesti Maaülikooli nooremteadur ja Tallinna Ülikooli külalislektor Margus Ott pälvis tunnustuse tööde tsükli „Mõisted, mille järgi me oleme ja elame. Humanitaarteaduste ja filosoofiapärimuste ristumiskohti“ eest. Tema neljast monograafiast koosnev seeria, millest kaks tööd on inglise ja kaks eesti keeles, pakub süsteemse panuse võrdlevasse filosoofiasse: see keskendub lääne ja ida mõttetraditsioonide dünaamilisele vahealale ning arendab originaalse ontoloogilise käsitluse, mis seob teoreetilise mõtlemise inimelu praktiliste tahkudega.
Oma töös tõlgendab Ott hiina klassikalisi tekste nüüdisaegse kehastumusteooria kaudu, mille järgi mõtlemine ei ole üksnes abstraktne, vaid seotud keha ja konkreetse olukorraga. Ta eristab kontekstist eralduvaid ja konteksti sisenevaid mõtlemisviise mõlemas pärimuses.
Ott asetab kulgemisõpetusliku ehk neokonfutsiaanliku ontoloogia dialoogi lääne filosoofiaga ning toob välja viljakaid resonantse pärimuste vahel.
Lisaks käsitleb ta heaolu tuumselt olemise juurde kuuluvana ning arutleb heaolu suurendamise viiside ja sellega seotud ohtude üle. Oti käsitlus käsitööst näitab, kuidas käeliste ja kehaliste praktikate varal on võimalik jõuda inimolemise maksimumini.
Kokku moodustavad tema tööd sidusa intellektuaalse projekti, mis liigub traditsioonide analüüsist võrdleva ontoloogia kaudu eetilise elupraktika ja loovuse mõtestamiseni. Margus Oti tööde keskne väärtus seisneb võimes luua sild ida ja lääne mõttemaailmade vahel ning tuua see dialoog tänapäeva ühiskondlike ja eksistentsiaalsete küsimuste käsitlusse.
Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Kristiina Ross pälvis tunnustuse tööde tsükli „Eesti kirjakeele kujunemine saksa kultuuri mõjuväljas“ eest. Tema uurimused käsitlevad eeskätt eesti varaste piibli- ja kirikulaulude tõlgete keelt, kuid puudutavad ka seni vähem uuritud tekstiliike.
Tööde keskmes on mahukas „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“, mis võtab kokku kahe aastakümne jooksul Rossi juhitud uurimisrühma töö. Enam kui 13 000 märksõnaga sõnastik tugineb eesti piiblitõlke ajaloolisele konkordantsile, kuhu on koondatud varaseimad tõlked, millest paljud transkribeeriti käsikirjadest esmakordselt. Teos annab kompaktsel kujul ülevaate eesti kirjakeele leksikaalsest arengust, tuues esile muutused sõnade kasutuses, tähendusvarjundites ja omavahelistes seostes.
Lisaks piiblitõlgete keelele on Ross uurinud eesti keele kujunemist kirikulaulude tõlgetes. Sellekohane uurimus avab saksa pastorite rolli eesti lõppriimilise poeetika tekkeloos ning toob esile kirikulaulu ja rahvalaulu vastastikused mõjud.
Ross on uurinud ka eesti halduskeele algeid kirikumeetrikates. Tema uurimus näitab, et 18. sajandi kirikumeetrikates võib täheldada kindlaid mustreid eestlastest koguduseliikmeid puudutavate sissekannete keelevalikul.
Rossi tööde hulka kuulub ka ajakirja Keel ja Kirjandus teemanumber „Koloniaalkeelest rahvuskeeleks“, mis käsitleb kirjakeele arengut laiemas ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis. See toob esile 18. sajandi ja 19. sajandi alguse mõttesuundade ja suhtlusvõrgustike mõju keelekasutusele ning seob eesti arengud rahvusvaheliste (soome, läti ja saksa) paralleelidega.
Kristiina Rossi viimaste aastate teadustöö on avanud uusi uurimissuundi, laiendades oluliselt arusaama eesti kirjakeele kujunemisest ja selle kultuurilistest taustadest.
EHAKi nõukoja esimehe ja preemiakomisjoni juhi Riho Altnurme sõnul näitas konkurss, kui palju huvitavaid uurimusi on viimastel aastatel ilmunud. „Valiku tegemine oli keeruline ja esiletõstmist väärivad kõik nomineeritud. Laureaadid on oma panusega humanitaarteadustesse eeskujuks teistele humanitaaridele.“
Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tõi esile, et tänapäeva kiiresti muutuvas ja keerulises maailmas üha suureneb humanitaarteaduste osa ja tähtsus, sealhulgas värskelt premeeritute valdkondades. „Oleme elanud saksa, rootsi ja vene keele mõjupiirkonnas, aga sellest hoolimata on meie oma keel säilinud ja arenenud, võimaldades teha teadust emakeeles. Teaduste akadeemial on rõõm näha, et Eesti humanitaarteadus on sedavõrd kõrgel tasemel.“
Aastapreemiale kandideeris 16 teadlast. Preemiate algataja ja finantseerija on EHAKi nõukoda.
Humanitaarteaduste aastapreemiad said Margus Ott ja Kristiina Ross
Fotol vasakult: preemiad üle andnud teaduste akadeemia president Mart Saarma, Margus Ott, Krstiina Ross ja EHAKi nõukoja esimees Riho Altnurme. Foto: Arp Karm.