Selgunud on 636 noorteadlast maailma 63 riigist, kes said kutse sel suvel Saksamaal Lindaus toimuvale kohtumisele umbes 75 Nobeli preemia laureaadiga. Eestit sõidavad Lindausse esindama Laura Kaarma, Paul Erik Olli ja Agnes Rohtsalu.
28. juunist 3. juulini toimuv 75. Lindau kohtumine on interdistsiplinaarne, sidudes erinevaid teadusvaldkondi.
Ajal, mil geopoliitilised pinged, tehnoloogilised muutused ja arutelud teaduse usaldusväärsuse üle kujundavad avalikku ruumi, keskendub juubelikohtumine neljale põhiteemale – informatsioon, usaldusväärsus, elu ja vastupidavus –, käsitledes küsimusi, mis ületavad üksikute teadusvaldkondade piire.
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktorant-nooremteadur Laura Kaarma uurib biomeditsiinilisi seenevastaseid nanomaterjale, panustades nende arendamise kaudu oluliste tervishoiuprobleemide lahendamisse. Tema peamine uurimishuvi on antimikroobse, eelkõige seenevastase resistentsuse vähendamine kombineeritud nanomaterjalide abil, mis ühendavad metalli ja polümeeri ning mille vahel tekib sünergiline toime. See muudab nanomaterjalide seenevastase mõju tõhusamaks. Valdkond on äärmiselt oluline, sest antimikroobne resistentsus on üks meie aja suurimaid tervishoiukriise ning võib tulevikus nõuda miljoneid inimelusid. Tema töö eesmärk on parandada seeninfektsioonide ravitulemusi, luues tõhusamaid ja ohutumaid lahendusi. Lisaks teadustööle on Laura töötanud bioloogiaõpetajana, innustades noori loodusteadusi õppima.
ETH Zürichi (Šveitsi Föderaalne Tehnoloogiainstituut Zürichis) keemia magistrant Paul Erik Olli alustas oma teadustööd metall-õhk patareide teemal juba gümnaasiumis. Ta on pälvinud tunnustust nii õpilaste kui ka hiljem üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Juba bakalaureuseõpingute ajal on temalt märkimisväärse saavutusena ilmunud kaks teadusartiklit mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ja üks populaarteaduslik artikkel ajakirjas Horisont. ETH Zürichi õpingute ajal on Paul Erik tegelenud elektrokeemia vallas kahe tänapäeva energeetika- ja kliimakriiside seisukohalt olulise teemaga. Esiteks on ta uurinud CO2 redutseerimist, mis võimaldab toota süsihappegaasist otse CO-d ja metanooli – olulisi tööstuse tooraineid, mida praegu toodetakse fossiilkütustest. Teiseks on ta keskendunud hapniku eraldumise reaktsiooni katalüsaatori arendamisele. See on kriitilise tähtsusega elektrolüüsi protsessis, mille abil toodetakse vesinikku kui asendamatut tuleviku energiaallikat.
Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja -tehnoloogia magistrandi ning füüsika instituudi laborandi Agnes Rohtsalu teadustöö keskendub õhukestele kiledele ja nanotehnoloogiale. Tema peamine uurimisteema on olnud memristorid – uue põlvkonna mäluseadmed, mis pakuvad lisaks info salvestamisele ka arvutuslikku võimekust. Agnes uurib, kuidas need mäluseadmed elektriliselt käituvad, et hinnata nende sobivust tulevikutehnoloogiates. Mäluseadmete karakteriseerimisega on ta tegelenud lisaks Tartu Ülikoolile ka Slovakkia Teaduste Akadeemia elektrilise inseneeria instituudis ja praegu Saksamaal Darmstadti Tehnikaülikoolis. Tema teadustöö on oluline, kuna memristorid võivad tulevikus pakkuda energiatõhusamaid arvutus- ja mälulahendusi. Need aitavad vähendada andmekeskuste kasvavat energiavajadust ning muudavad digiseadmete arhitektuuri, tuues kokku mälu ja arvutamise.
Lindau kohtumistele kogunevad juba alates 1951. aastast igal suvel umbes 600 noort teadlast ja mitmekümned nobelistid. Kohtumistel on tänaseks osalenud juba üle 36 000 noorteadlase.
Eesti Teaduste Akadeemia korraldab Lindau nominentide valimist Eestis ja toetab Lindausse kutsutud Eesti noorte teadlaste osalemist. Lisainfo siin.
Loe lähemalt Lindau kohtumiste uudisest ja veebilehelt.