10. veebruaril 2026 toimus Eesti esindushoones Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia ürituste sarja „Võimu ja vaimu dialoog Toompeal“ kolmas kohtumine – seekord teemal „Eestlaste tervis ja tervishoiu tulevik rõhuga personaalsel meditsiinil ja haiguste ennetusel“.
Akadeemia president Mart Saarma rõhutas, et desinformatsioonist ja geopoliitilistest pingetest kantud ajastul on teaduspõhine nõu riigi otsuste tegemisel hädavajalik. Teadus oma rangete meetoditega on ainus usaldusväärne alus suurte ühiskondlike, sh tervishoiualaste, probleemide lahendamiseks.
Riigikogu I aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et kuigi meie meditsiinitehnoloogia, arstid, õed ja arstiteadus on tipptasemel, on peamine murekoht ja väljakutse rahaliste kulude jätkusuutlikkus. Ta rõhutas nii meditsiiniasutuste konsolideerumise, e-meditsiini kui terviseennetuse tähtsust.
Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et tervishoid ja sotsiaalvaldkond ei ole pelgalt kulu, vaid eelkõige investeering. Tähtsale kohale on kerkinud personaalmeditsiin, millele aitab kaasa varajane haigusrikide avastamine, et lisaks meditsiinilisele sekkumisele saaks ka iga inimene ise oma tervisekäitumist muuta. Nii hakatakse rinnavähi sõeltestimises geneetilisi riskiskoore kasutama juba sel aastal. Riigikogu menetleb just praegu inimgeeni uurimise seadust, mis toob meie geenivaramu andmed tervishoidu. Kui mõtleme tervisele kui investeeringule, hoiame innovatsiooni, oleme avatud erinevatele lahendustele ja kulutame olemasolevaid ressursse mõistlikult, väheneb ka puudujääk tervishoiu rahastuses ja võivad pikeneda meie inimeste tervelt elatud aastad.
Riigikogu liige professor Irja Lutsar tõi ühe terava ühiskondliku ja meditsiinilise probleemina esile selle, et meie noorte psühhiaatrilised haigused sagenevad. ATH diagnoosimine on teismeliste ja noorte täiskasvanute hulgas viimastel aastatel dramaatiliselt kasvanud. Samuti kasutatakse üha rohkem antidepressante. Seda muutust kinnitas ettekannetele järgnenud paneelarutelul ka perearst Külvi Peterson, kelle praksises on viimastel aastatel ATHga patsientide külastused sagenenud ligi kuus korda. Väga oluline on teaduse abil praegusest paremini täpsemalt aru saada nii kiire vaimse tervise probleemide kasvu juurpõhjustest.
Riigikogu liige Tanel Kiik ütles, et meie tervishoiukulude kiire kasvu peamisteks põhjusteks on palgatõus ja teenuste sagenenud kasutamine. Enim eluaastaid kaotame ennetatavate surmade puhul alkoholi tarbimisele ja raviga välditavate surmade puhul kroonilistele haigustele. Ta pakkus välja viis keskset edasist tegevussuunda: 1) jätkusuutliku tervishoiu rahastusmudeli väljatöötamine, 2) personaalmeditsiini võimaluste laialdasem kasutamine, 3) digilahenduste ja AI turvaline kasutuselevõtt, 4) laiapõhjaline ennetus, 5) vaimse tervise kriisi lahendamine, 6) teadlaste järjepidev kaasamine.
Confido sisekliiniku juht ja Tallinna Ülikooli professor Toomas Toomsoo tõi esile mitmeid kõnekaid andmeid. OECD riikide keskmisega võrreldes on Eesti inimeste eluiga kaks aastat lühem, kuid tervena elatud aastaid on meie meestel kümne ja naistel kaheksa võrra vähem kui OECDs. Enim kaotame eluaastaid keskeas meeste hulgas, kusjuures 40% neist surmadest on ennetatavad käitumise muutumisega. 32% meie 11-aastastest lastest on rasvunud või ülekaalulised ja 80% tõenäosusega saavad neist tulevikus rasvunud täiskasvanud. Ta rõhutas, et meiesugusel väikesel riigil on oma piiratud võimaluste juures eriti oluline mõelda, kuidas üles ehitada personaalmeditsiin, kus haiguste ennetuses ja ravis lähtutakse inimese geneetilisest haigusriskist, elustiilist ja keskkonnateguritest.
Professor Lene Cividanes Taani Riiklikust Genoomikakeskusest jagas taanlaste edulugu terviseandmete kogumisel ning personaalmeditsiini kiirel arendamisel. Tema soovitused Eestile hõlmasid muuhulgas tugevat koostööd eri osapoolte vahel, parimate rahvusvaheliste praktikate järgimist, keskendumist ennetusele, diagnostikale ja andmete taaskasutusele. Ta rõhutas ka seda, et samuti väikeses riigis nagu Taani oli otstarbekas koondada kokku kõik geeni- ja terviseandmed, et neid saaks nii tervishoius kui ka teaduslikus uurimistöös kergemini kasutatada.
Teaduste akadeemia arstiteaduse ja tervishoiu innovatsiooni komisjoni esimehe akadeemik Andres Metspalu juhitud paneelarutelus „Tervelt vanaks!“ osalesid akadeemik Pärt Peterson, akadeemik Joel Starkopf, perearst Külvi Peterson, Vladimir Arhipov ( Eesti Keskerakond), Evelin Poolamets (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Jaanus Karilaid (Isamaa Erakond), dr Diana Ingerainen (Erakond Eesti 200), dr Eero Merilind (Eesti Reformierakond) ja Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Arutelust jäi muuhulgas kõlama, et meie ühine siht peaks olema personaalmeditsiin ja olemasolevad terviseandmed tuleb meie arstide jaoks tööle panna. Võtmetähtsusega on ägedate haiguste ennetamine, vaktsineerimine, tervete eluviisidega krooniliste haiguste ja nende tüsistuste edasilükkamine või varane diagnoosimine, aga ka inimeste endi personaalne vastutus. Meil tuleb leida targad viisid meie inimeste eluea ja tervena elatud aastate pikendamiseks.