Eesti Teaduste Akadeemia naisliikmed külastavad 11. ja 12. veebruar 2026. aastal Järvamaal kolme kooli – Türi Gümnaasiumi, Koeru Keskkooli ja Paide Gümnaasiumi.
Kohtumise ja loengute eesmärk on teadusliku mõtlemise noortele lähemale toomine ning teadustöö vastu huvi tugevdamine.
Akadeemikud peavad õpilastele loengud kolmel teemasuunal: bioloogia ja biostatistika, tehnika ja folkloor*.
AJAKAVA
| 11. veebruar | |
| Türi Gümnaasium | |
| Kell 9.55–10.55 | Ettekanded kolmes paralleelses rühmas Maarja Grossberg-Kuusk, Veronika Kalmus Maris Laan, Krista Fischer, Maarja Öpik Anu Raud, Mare Kõiva |
| Koeru Keskkool | |
| kell 14–15 | Ettekanded kolmes paralleelses rühmas Maarja Grossberg-Kuusk, Veronika Kalmus Maris Laan, Krista Fischer, Maarja Öpik Anu Raud, Mare Kõiva |
| 12. veebruar | |
| Paide Gümnaasium | |
| kell 10–11 | Ettekanded kuues paralleelses rühmas Maarja Grossberg-Kuusk Maris Laan Krista Fischer Anu Raud Mare Kõiva Maarja Öpik |
*Ettekannete teemade tutvustused
I. Bioloogia ja biostatistika
Akadeemik Maris Laan: Geneetika on lahe
Lühisisu: Geneetika on tunginud mürinaga meie ellu ja need teadmisteta ei saa täna hakkama ei bioloogias, põllumajanduses, meditsiinis, juuras, sotsiaal ega ajalooteadustes. Kuhu me edasi liigume? Millised on geneetika uuringute kasu inimesele, keskkonnale ja ühiskonnale? Kas ja millised on ohud?
Akadeemik Krista Fischer: Tõenäosusteooria ja statistika igapäevaelus ja teaduses
Lühisisu: Tõenäosusteooria ja statistika peatükk on küll tänapäeval jõudnud kooliõpikutesse, aga kiirelt läbides ei pruugi selle praktiline kasu veel kohale jõuda. Loengus tuuakse esmalt paar näidet, kuidas õpitud põhitõdesid mitmes elulises olukorras ära kasutada saab. Teises pooles tuleb juttu biostatistikast, ehk sellest, kuidas just matemaatika ja statistika abiga tekivad uued teadmised bioloogias ja meditsiinis.
Akadeemik Maarja Öpik: Kuidas me DNA abil mullas seeni uurime
Lühisisu: Seeni leiame igal pool. Mõned on nähtavad, paljud mitte. Räägin, kuidas DNA järjestamise abil uurime, millised seened elavad Eesti põldude, metsade ja niitude mullas ja kuidas me üle maailma oleme seeni kaardile pannud.
II. Tehnika
Akadeemik Maarja Grossberg-Kuusk: Päikest kõigile
Lühisisu: Ilma päikeseenergeetikata ei kujuta rohepööret kuidagi ette. Eesti teadlased töötavad välja uusi põnevaid päikesepaneele materjalidest, mis ei koorma meid ümbritsevat loodust nii nagu praegu kasutusel olevad tehnoloogiad. Millised on viimased arengud uute päikesepaneelide väljatöötamisel? Kus seda kõike Eestis õppida saab?
Akadeemik Veronika Kalmus: Tehisaru-põlvkond? Võib-olla tõesti!
Lühisisu: Me räägime AI-põlvkonnast ja oleme sooritamas TI-hüpet. Noored kasutavad generatiivse tehisaru rakendusi ning kõikvõimalikke digiplatvorme üha enam. Aga kui palju ja milleks? Kuidas hindavad noored oma TI-kirjaoskust? Ja kuidas teadlased seda uurivad?
II. Folkloor
Akadeemik Mare Kõiva: Universumid
Lühisisu: Unenägude uurimisest ja kuidas unenäod on muutunud.
Alternatiiv: sõnamaagia ja loitsud
Lühisisu: Mis on loitsud ja loitsimine. Kuidas sõnamaagiat uuritakse, mis on sellest kasu.
Akadeemik Anu Raud: Kultuuripärand ja looming Heimtali talumuuseumis.
Lühisisu: Anu Raud on Eesti tunnustatud tekstiilikunstnik, Tartu Ülikooli Kultuurikolledži ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kelle enamik loometööst on valminud Viljandimaal Heimtalis. Ta on Heimtali koduloomuuseumi rajaja ja kuraator. Ettekanne kõneleb eesti kultuuripärandist, selle kogumisest ja elavdamisest, ja selle kasutamisest tänases kunstis
Lisainfo ja kontakt: Kristi Toomson, kristi.toomson@akadeemia.ee