Eesti teaduse mõju on viimase kümnendi jooksul kasvanud erakordselt kiiresti. Kui 20 aastat tagasi jäi Eesti teaduse mõjukus 20% alla maailma juhtivate teadusriikide keskmise, siis täna ületab meie teadlaste artiklite viidatavus maailma keskmist lausa 81,7% ning asetab Eesti teadlased maailmas kolmandale kohale.
Andmebaasi Essential Science Indicators andmete põhjal tehtud analüüs hõlmab perioodi 2014–2024 ja andmeid 96 riigist ning näitab, et Eesti on saavutanud ühe kiireima teadusliku rikkuse kasvu maailmas.
Edetabeli esimestelt kohtadelt leiame Islandi ja Singapuri. Eesti asetub ettepoole näiteks Põhjamaade liidritest ja eeskujudest Soomest ning Rootsist.
Edu põhjused pole selged – võimalikud tegurid nagu teaduspoliitika, rahastus, välisabi ja teadustöö eetos ei suuda fenomeni üksi seletada, eriti kui võrrelda meid lõunanaabrite Läti ja Leeduga (edetabelis vastavalt 41. ja 69. kohal), kellega olime Nõukogude Liidu lagunemise järel sarnasel positsioonil. Eesti edu näib tulenevat mitme teguri soodsast kombinatsioonist.
„Peaminister Andrus Ansip seadis aastaid tagasi Eestile sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka. Näib, et selle eesmärgi saavutamine oli jõukohane vaid Eesti teadlastele, kes pääsesid viie teadusrikkama riigi sekka mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas,“ kommenteeris saavutust akadeemik ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.
Pikema analüüsi leiab akadeemikute Jüri Alliku, Mart Saarma ja Anu Realo vaba ligipääsuga teadusartiklist Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse väljaandes „Proceedings of the Estonian Academy of Sciences“.
Loe ka kajastust Novaatoris.