Selgunud on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti Teaduste Akadeemia fondi stipendiaadid 2026. aastaks.
3000-eurose noore teadlase preemia pälvisid: Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja dotsent Kristina Jõekalda loominguliseks tegevuseks ja teadustööks ning Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi järeldoktor-teadur ja Vilniuse Ülikooli külalisprofessor Peeter Vihma teadustöö läbiviimiseks kestlikkusepöörde juhtimise alal.
2000-eurose Tiit Talpsepa nimelise doktorandi stipendiumi pälvis Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi nooremteadur Kelli Randmäe doktoriõpinguteks ja uurimustööks teadus- ja arenduslaboris.
Kristina Jõekalda on kunstiteadlane, kes on erakordselt põnevalt võtnud fookusesse identiteeti loova pärandi tõlgenduse nii baltisakslaste kui eestlaste poolt, kellele samad mälestised võivad tähendada erinevaid asju. Kui seni on baltisakslased oma pärandit käsitlenud apologeetiliselt ja eestlased pigem apoliitiliselt ja stiiliajalooliselt, siis Jõekalda on püüdnud leida kaasaegsemat postkoloniaalset vaatenurka. Ta näitab, kui palju on meie kunstiajalookirjutuses sakslastelt pärit narratiive ja kui palju me oleme suutnud neid ümber kirjutada. Tema koostatud ja tippkirjastustes avaldatud nii inglis- kui saksakeelsete kogumike diapasoon on muljetavaldav. Ta on ka üks kogumiku „Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade“ koostajatest. Lisaks teeb ta Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis tänuväärset tööd kunstnike kirjaliku eneseväljenduse arendamisel.
Peeter Vihma uurimistöö ühendab sotsioloogia, avaliku halduse ja organisatsiooniuuringud ning seda iseloomustab metodoloogiline mitmekesisus – alates võrgustikuanalüüsidest ja eksperimentidest kuni kvalitatiivsete meetoditeni. Oma doktoriõpingute ajal Helsingi Ülikoolis uuris ta keskkonnapoliitika eksperimentaalse ja projektipõhise arendamise võimalusi Eesti metsapoliitika näitel. Järeldoktorantuuris samas ülikoolis osales ta linnade strateegilise säilenõtkuse juhtimismudeli loomisel ja viis läbi eksperimendid selle rakendamiseks Helsingis, Kotkas ja Tamperes. Tema viimane uurimisprojekt Tallinna Tehnikaülikoolis käsitleb digi- ja rohepöörde ühendamisvõimalusi Euroopa linnades. Vihma on väga aktiivne ka õppetöös – ta on õpetanud üle kümne erineva loengukursuse Helsingi, Tallinna ja Vilniuse ülikoolides ning Eesti Kunstiakadeemias. Ta on rakendanud oma uurimistööst saadud teadmisi koos Keskkonnaministeeriumiga Eesti metsanduse arengukava koostamisel, kus ta esmakordselt Eestis kasutas koostöölise poliitikakujundamise meetodeid ja juhtis metsakogu loomist. Samuti kasutas ta järeldoktorantuuris arendatud mudeleid Harjumaa Omavalitsuste Liidu juures omavalitsuste kriisikindluse suurendamiseks. Vihma kuulub Eesti Sotsioloogide Liidu juhatusse ning on Euroopa avaliku halduse võrgustiku EGPA tehnoloogia ja innovatsiooni töögrupi kaasjuht. Ta kirjutab regulaarselt ajakirjanduses ühiskondlikel teemadel, koostab e-Eesti Esitluskeskusele artikleid digitaalsest innovatsioonist ning on avaldanud raamatu Eesti e-riigi teadmiste ülekandumisest teistele riikidele.
Kelli Randmäe on aktiivselt tegelenud biorelevantsete haavainfektsiooni mudelite arendamisega ning paralleelselt ka antimikroobsete haavakatete valmistamise ja iseloomustamisega. Tema doktoritöö on väga interdistsiplinaarne ning selles on põimitud nii ravimiteaduse kui biotehnoloogia/mikrobioloogia olulised teemad ja meetodid. Ta on praeguseks juba kahe teadusartikli kaasautor. Oma doktorantuuri jooksul on Randmäe teinud suulisi ja stendiettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel. Lisaks on ta aidanud teostada uurimistööd teenusprojektides ettevõtetele ja tegutseb ka õppejõuna.
Rohkem infot fondi kohta akadeemia veebilehel.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi uudis 2026. aastaks eraldatud stipendiumite ja toetuste kohta.