Tänavune Nobeli keemiaauhind anti kolmele teadlasele, jaapanlasele Susumu Kitagawale, australlaasele Richard Robsonile ja ameeriklasele Omar Yaghile ruumiliste organo-metall komplekside – molekulide selektiivsete püüniste – loomise ja mitmekesise kasutamise eest.
Nende teadustöö sisu avab Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteadur akadeemik Margus Lopp:
Värskete nobelistide töö initsieeris orgaaniliste-anorgaaniliste hübriidmolekulaarsete struktuuride ja võrgustike sünteesi, nende omaduste uurimise ja võimaliku kasutamise viiside plahvatusliku kasvu. Sellised struktuurid on nagu ehituse skelett, millel on markeeritud erineva suurusega toad ja uksed nende vahel. Laureaatide poolt on esitatud meetodid väga erinevate selliste skelettide sünteesimiseks. See tähendab, et saab luua püünise, mis on võimeline selektiivselt absorbeerima erinevaid molekule, alustades vesinikust, süsihappegaasist ja vingugaasist, lõpetades suuremate molekulidega nagu tööstuse jääkained ja ravimijäägid. Kui võrgustikesse integreerida aktiivseid metalle nagu vask, koobalt, plaatina jt, saab selliseid struktuure kasutada katalüsaatorina.
Tallinna Tehnikaülikoolis sünteesitakse ja uuritakse sarnaseid süsinik-heteroaatom struktuure ja nende omadusi professor Riina Aava juhendamisel.
Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka keemiaauhinna kuulutamist.
Susumu Kitagawa on Kyoto Ülikooli praktilise anorgaanilise keemia professor.
Richard Robson on Melbourne’i Ülikooli keemiaprofessor.
Omar M. Yaghi on California Ülikooli (Berkeley’s) keemiaprofessor.
Alates 1901. aastast on Nobeli keemiaauhinda seni välja antud 116 korral 195 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 35-aastaselt Frédéric Joliot ja vanim 97-aastaselt John B. Goodenough. Kaks korda on keemiaauhinna pälvinud Frederick Sanger ja Barry Sharpless.