Septembris ilmusid teadusajakirjad Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES.
LINGUISTICA URALICA
Samojeedi algkeelt peetakse traditsiooniliselt esimeseks haruks, mis uurali algkeelest lahknes, ja ülejäänud osast sai soome-ugri algkeel. Soome-ugri ühised uuendused, mida samojeedi keeltes ei esine, on aga tekitanud vaidlusi. Juha Janhunen näitab Linguistica Uralica septembrinumbris ilmunud artiklis „Samojeedi vokaalijärjendid ja uurali konsonantühendi *lk staatus“, et samojeedi sõnade *tuəy ’sulg, tiib’ ja *peəy > *piəy ’välimine osa; pöial’ soome-ugri vasteid *tul-ka ja *pel-kä võib analüüsida kui tuletisi, kus on liide *-kA, mida saab pidada soome-ugri uuenduseks. Soome-ugri *lk samojeedi vasteid uurides ning selle konsonantühendi ja samojeedi algkeele vokaalijärjendite võimalikke seoseid otsides esitab autor rikkalikult ajakohasel tasemel etümoloogiaid. Ta jõuab järeldusele, et samojeedi algkeel oli tõepoolest esimene haru, mis soome-ugri algkeelest eraldus.
OIL SHALE
Ajakirja Oil Shale uues numbris on kokku neli artiklit – kolm Hiina ja üks Eesti autoritelt.
Eesti teadlaste artiklis „Trace elements in oil shale ashes and waste wood ashes and their leachability with a focus on chromium“ esitatakse uurimistöö tulemused mitme mikroelemendi leostumiskäitumise kohta põlevkivi ja lammutuspuidu tuhas ning nende segudes, keskendudes kroomile. Eelkõige vaadeldakse kroomi esinemist, liikuvust ja oksüdatsiooniastet leostusvees mainitud tuhkade näitel. Olulise tulemusena selgus, et kroomi vabanemine ja kontsentratsioon leoslahuses suurenevad märgatavalt puidujäätmetuha osakaalu kasvades, võrreldes 100% põlevkivituhaga tehtud katsetega. Sellest tulenevalt võib kroomi kontsentratsioon pinnavees, olenevalt koospõletamisel kasutatava põlevkivi ja puidujäätmete suhtest, kergesti ületada riiklikult lubatud piirväärtuse.
Märkimisväärset huvi pakub ka Hiina teadlaste artikkel „Comprehensive utilization of oil shale: a minireview“. Esitatud lühiülevaates hinnatakse põlevkivi terviklikku kasutamist, keskendudes kogu selle elutsüklile alates kaevandamisest ja energia tootmisest kuni mahajäetud kaevanduste käitlemise ja edasise kasutamiseni, et saada rohkem majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.
PROCEEDINGS OF THE ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES
Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2025. aasta kolmandas numbris on valik artikleid rahvusvaheliselt konverentsilt „Empowerment of Public Health, Health Care and Well-Being – Education, Research, and Practice“, mis toimus 6.–7. novembril 2024 Tallinnas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli eestvedamisel.
Ajakirjanumber peegeldab ja jätkab konverentsil toimunud sisukaid arutelusid, tuues lugejateni uurimusi, mis käsitlevad tervisedendust, haridust, uuenduslikku praktikat ja kogukonna heaolu. Iga artikkel kannab endas konverentsi eesmärki toetada rahvatervise tugevdamist interdistsiplinaarse koostöö ja rakendusuuringute kaudu.
Nende valitud tööde publitseerimine aitab lisaks konverentsil loodud teadusliku hoo talletamisele võimendada selle mõju laiemas teadus- ja akadeemilises kogukonnas.
Soovime, et ajakiri pakuks nauditavat ja inspireerivat lugemist, looks väärtuslikke mõtteid ning arutelupunkte, rikastaks teadustööd ja kutsuks esile uusi ideid.
TRAMES. A JOURNAL OF THE HUMANITIES AND SOCIAL SCIENCES
Ajakirja Trames septembrinumbrit võib pidada lausa geopoliitika erinumbriks, kus käsitletakse teemasid, mis asetuvad Zbigniew Brzezinski suurvõimude suurele malelauale. Numbri viimane artikkel on suure malelauaga kaudselt seotud, käsitledes filosoofiliselt kogu inimkonna saatust suure välismõjuga antropotseenis.
Esimeses artiklis käsitlevad tšehhi õpetlased Tomáš Zwiefelhofer ja Josef Procházka (Masaryki ülikool) reservvägede arendamist NATO eesliinil Eesti, Läti ja Leedu näitel. Võrreldakse kolme riigi kaitsestrateegiaid, keskendudes reservvägede arendamisele vastusena Venemaast tulenevale suurenenud julgeolekuohule. Eesti pidev ajateenistuse mudel, Läti hiljutine ajateenistuse taaskehtestamine ja Leedu hübriidreservstrateegia rõhutavad kõik totaalkaitse mudelit – ühiskonna osalemist riigikaitses. Tulemused näitavad, et need Balti kontekstile kohandatud mudelid parandavad sõjalist valmisolekut, värbamist ja ühiskondlikku vastupanuvõimet. Uuring annab NATO liikmetele ja sarnastele riikidele olulist teavet, rõhutades kohanemisvõimeliste ja terviklike kaitseraamistike rolli kasvavate geopoliitiliste pingete keskel.
Uurijad Junaid Ali ja Ren Mu Hiinast ning Muhammad Yaqub Pakistanist süvenevad Hiina vaatenurgast lähtudes muutuvasse globaalsesse geopoliitilisse maastikku Hiina, Venemaa ja USA strateegilises kolmnurgas. Püütakse selgitada, kuidas Hiina tõus ja Venemaa tagasitulek mõjutavad USA strateegilist reageeringut selles vastastikku sõltuvas kolmikus. Postuleeritakse „topelt-ohjamise paradoks“, kus USA püüab samaaegselt ohjeldada nii Hiinat kui ka Venemaad, mis tugevdab tahtmatult viimaste lähenemist ja intensiivistab konkurentsi. Venemaa revisionistlik kurss kasutab ära Hiina ja USA vahelisi pingeid, soodustades Hiina-Venemaa koostööd majandus- ja diplomaatiavallas. USA tegevus soodustab Hiina ja Venemaa lähenemist, mitte isoleerimist, võimendades nende vastukaalu Ameerikale. Jõutakse järeldusele, et selle triaadi dünaamikas püsib multipolaarsus iseenesest. Sellises globaalses korras valitseb püsiv, kuid piiratud konkurents, ning iga suurriigi sammud kujundavad ümber kolmnurga habrast tasakaalu.
Hiina uurijad Hussain Ali ja Xiaolong Zou hindavad kriitiliselt Venemaa rolli Pakistani terrorismivastases võitluses seoses julgeolekuohtudega Lõuna- ja Kesk-Aasias. Äärmuslikud rühmitused, nagu Turkestani Islamipartei (TIP), Usbekistani Islamiliikumine (IMU) ja Afganistanis asuv Khorasani provintsi Islamiriik (ISKP), on otseseks ohuks Venemaa huvidele. Mõlemad riigid töötavad ohtude vastu programmide kaudu, mis hõlmavad vastastikust luureandmete jagamist, sõjalist liitu ja diplomaatilisi kaitsekokkuleppeid. Artiklis antakse ülevaade Pakistani ja Venemaa diplomaatilisest ajaloost ning uuritakse tänapäevast praktilist koostööd, mis aitas ületada nende varasema külma sõja aegse vaenu. Geopoliitilisest vaatenurgast lähtudes käsitletakse Venemaa tähtsust Pakistani terrorismivastastes jõupingutustes, piirkondlikku stabiilsust ja rahu mõjutavaid tingimusi, USA ja Pakistani ajaloolisi suhteid ning Venemaa ja India sidemeid. Uuring näitab, et Venemaa tugevnev liit Pakistaniga terrorismivastases võitluses avaldab mõju kogu Lõuna-Aasias.
Jaapani õpetlane Kuang-Ho Yeh ning hiina õpetlane Guihua Ni (Hongkong) analüüsivad Kesk-Aasia kriitiliste maavarade tarneahela turvalisust. Kesk-Aasia, millel on märkimisväärsed kriitiliste maavarade varud ja mis asub strateegiliste transiiditeede ristumiskohas, mängib olulist rolli areneval geopoliitilisel ja geoökonoomilisel maastikul. Piirkonna tarneahelad on üha enam avatud julgeolekuriskidele, mis hõlmavad mitut tasandit, mõõdet ja erinevaid osalejaid nii piirkonnas kui ka väljaspool, kujundades seeläbi kriitilise maavarade tarneahela turvalisuse kompleksi. Analüüsis tuvastatakse kriitiliste maavarade tarneahelate struktuursed piirangud, sealhulgas sisemised haavatavused ja välised sõltuvused, ning pakutakse välja poliitilised soovitused Kesk-Aasia strateegilise positsiooni tugevdamiseks. Nende hulka kuuluvad ühtlustatud standardite väljatöötamine, ressursside vastastikuse täiendavuse integreerimine ja tarneahela turvalisusele mõjuva võimupoliitika ebasoodsa geopoliitilise surve leevendamine.
Tšiili majandusõppejõud Mauricio Gallardo püüab ümber mõtestada piiramatute tootmis- ja tarbimissoovidega antropotseeni tavasid. Tema jaoks ei ole antropotseen mitte ainult geoloogiline mõiste, vaid ka epistemoloogiline ja eetiline kategooria, mis käsitleb tsivilisatsioonilist väljakutset. Autor väidab, et homo economicus – klassikalise majandusteaduse domineeriv tegelane – on antropotseeni käivitanud anthropos, keda juhivad piiramatud tootmis- ja tarbimissoovid. Antropotseeni käsitletakse kui „suurt välismõju“, mis tuleneb tarbija kognitiivsest ebakompetentsusest ja planeedi piiridega kokkusobimatust kasvuparadigmast. Sellele antropotseeni probleemile reageerimine nõuab tavade ja maailmavaadete radikaalset muutumist – paradigma nihet homo economicuselt homo ecologicusele. Kriitilisele hermeneutikale tuginedes uurib autor seda muutust nii filosoofilise imperatiivina kui ka tsivilisatsioonilise vajadusena.
Täiendav info:
Teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta saab tellida siit.
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot leiab ajakirjade lehelt.