Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASAC (European Academies’ Science Advisory Council) värske raport toob esile lihasarnaste alternatiivide potentsiaali kestlike toidusüsteemide kujundamisel.
Teadlased pakuvad poliitikakujundajatele teaduspõhist tegevuskava kliimaeesmärkide, rahvatervise ja toidusüsteemi vastupidavuse tasakaalustamiseks. Raporti autorid rõhutavad, et Euroopa Liit (EL) vajab poliitikaid, mis toetavad lihasarnaste alternatiivide innovatsiooni, tagades samal ajal toiduohutuse ja tarbijakaitse.
Liha nõudlus võib märgatavalt väheneda, kuna nooremad põlvkonnad liiguvad tõenäoliselt vegan- või taimetoidupõhise toitumise suunas ning on valmis omaks võtma kestlikumaid ja eetilisemaid toidusüsteeme. Samas jäävad ka väljakutsed nagu vastuseis lihatööstuselt ja kultuuriliselt konservatiivsetelt rühmadelt, kulutõhususe küsimused ning väärinfo lihaalternatiivide kohta.
Raportis analüüsitakse erinevaid lihaasendajaid: taimseid alternatiive, putukavalku, kunstliha, biomassi ja täppisfermentatsiooni tooteid. Lisaks käsitletakse ka uusi tehnoloogiaid ja alternatiive, mis ei ole uued küll globaalses mõttes, kuid võivad olla uued ELis (nt putukavalk).
Keskkonnaeelised
Analüüs näitab, et mitmetel lihasarnastel alternatiividel võib olla väiksem keskkonnajalajälg kui tavalisel lihal. Putukad ja mikroobne fermentatsioon pakuvad tõhusaid valguallikaid minimaalse keskkonnamõjuga, kui kasutatakse kestlikke söötasid. Ka kunstliha võib pakkuda kestlikkuse eeliseid, kui tootmine toimub taastuvenergia toel.
Tervis ja toitumine
Kuigi alternatiivid võivad toetada tasakaalustatud toitumist, võivad mõned töödeldud taimsed tooted sisaldada liiga palju soola ja küllastunud rasvu. Uuemate toodete – nagu kunstliha ja täppisfermentatsiooni valgud – pikaajaliste mõjude kohta on vaja praegusest rohkem andmeid.
Tarbijate vastuvõtlikkus
Looduslikkus, maitse, taskukohasus ja selge märgistus on tarbijate usalduse seisukohalt üliolulised. Nooremad ja linnades elavad inimesed on alternatiividele avatumad, eriti need, kes peavad oluliseks loomade heaolu ja kliimamuutustega toimetulekut. Et tarbijate usaldus säiliks, on oluline läbipaistvus mitte ainult koostisosade, vaid ka keskkonnamõju ja töötlemisviiside osas.
Innovatsioon vajab tuge
Fermentatsioon ja kunstliha pakuvad suurt potentsiaali, kuid seisavad silmitsi kulude ja mastaapsuse väljakutsetega. Ohutu ja kestliku innovatsiooni edendamiseks on vaja strateegilist avalikku rahastust ja poliitilist selgust.
Kuus kiireloomulist üleskutset poliitikakujundajatele:
- Suurendada läbipaistvust ja kehtestada kohustuslikud märgistamisstandardid toiteväärtuse, töötlemise ja keskkonnajalajälje kohta.
- Luua selged poliitikad ja regulatiivne raamistik taimse ja mikroobse valgu toodete arendamiseks.
- Tugevdada keskkonna kestlikkuse standardeid, nt elutsükli hindamise võrreldavus, taastuvenergia kasutamine ning tööstus- ja põllumajanduslike kõrvalvoogude rakendamine.
- Suurendada tarbijate teadlikkust, pakkudes teaduspõhiseid soovitusi lihasarnaste alternatiivide integreerimiseks tasakaalustatud toitumisse ja võidelda väärinfo vastu.
- Luua positiivne innovatsiooniraamistik, investeerides teadus- ja arendustegevusse – eelkõige ohututesse ja mastaapselt rakendatavatesse alternatiividesse, nagu mikroobne ja kunstliha – ning aidates loomakasvatajaid kohaneda muutuva turuga.
- Arvestada eetiliste ja ühiskondlike küsimustega, sh erinevad toitumisvajadused, kultuur, traditsioonid ja majanduslikud tingimused. Tähelepanu tuleb pöörata ka eetilistele küsimustele putukakasvatuses ja loomarakke kasutava kunstliha puhul.
Raporti töörühmas osalenud Eesti Maaülikooli toiduteaduse professor Rajeev Bhat ütles, et aruanne on väga kasulik Eesti innovatsiooniga seotud sidusrühmadele, teadlastele, ettevõtjatele, keskkonnakaitsjatele ning poliitikakujundajatele, aidates kujundada edukat tulevikku lihaalternatiivide vallas.
Raporti koostasid Euroopa teadlased, kes on nimetatud oma riiklike teaduste akadeemiate poolt. Nende eesmärk on pakkuda Euroopa otsustajatele faktilist teavet, analüüse ja soovitusi tegutsemiseks.
EASACi raporti „Meat Alternatives“ leiab siit.
Vaata järgi ka raporti esitlusüritust.
Raporti võtmenäitajad
Valgutarbimine ja toidusüsteem
- ELis tarbitakse keskmiselt 82 g valku inimese kohta päevas, millest 49 g pärineb loomsetest ja 33 g taimsetest allikatest.
- ELi kodanikud tarbivad aastas ligikaudu 22 kg loomsest allikast pärit valku ja 16 kg taimset päritolu valku.
- Loomakasvatuse sööda valgu kogutarbimine ELis oli 2023–2024. aastal 72 miljonit tonni, millest umbes veerand imporditi.
Keskkonnajalajälg
- Loomakasvatus annab kuni 60% ülemaailmsetest toidusüsteemi kasvuhoonegaaside heitkogustest.
- Toidutarbimine põhjustab hinnanguliselt 48% ELi kogu keskkonnajalajäljest, millest umbes pool on seotud loomakasvatusega.
- Et püsida kliimaalastes Maa taluvuspiirides, tuleb ELi toiduga seotud heitkoguseid vähendada 90%, jõudes tasemeni ~350 kg CO₂-ekvivalenti elaniku kohta aastas.
- Põllumajanduse laienemine põhjustab 90% ülemaailmsest metsade raadamisest, millest 39% on seotud kariloomade karjatamisega.
- ELis moodustab toiduainete süsteem hinnanguliselt 40–85% elurikkuse jalajäljest.
Lihaalternatiivide turg ja kasutuselevõtt
- Lihaasendajate globaalse turu maht oli 2024. aastal 7,24 miljardit dollarit. 2032. aastaks võib see kasvada 16,13 miljardini.
- Euroopal on juhtiv roll turuosaga 42,27% (2024).
- Saksamaa vähendas liha tarbimist 2021. ja 2022. aasta vahel 4,2 kg elaniku kohta (2022. aastal 52 kg inimese kohta aastas).
Tervis ja toitumine
- Euroopa Toiduohutusamet EFSA soovitab tervetele täiskasvanutele 0,83 g valku kehakaalu kilogrammi kohta päevas ning vanemaealistele (>65 a) 0,9–1,2 g/kg päevas.
- Lihaalternatiivid võivad pakkuda piisavalt valku, kuid vajaka võib jääda hästi omastatavast rauast, tsingist ning vitamiinidest B12, A ja D – seda eriti haavatavates rühmades (nt lapsed, reproduktiivses eas naised).
Avalik arvamus ja käitumine
- Nooremad, linnades elavad ja keskkonnateadlikud tarbijad on lihaalternatiividele üleminekule kõige avatumad.
- Peamised takistused on maitse, tekstuur, loomulikkuse tajumine ja hind.