Akadeemiast

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonna moodustavad 77 akadeemikut ja 22 välisliiget, kes jagunevad nelja valdkondlikku osakonda.* Akadeemia kõrgeim otsustusorgan on üldkogu, kuhu kuuluvad kõik akadeemikud. Akadeemiat juhivad president, kaks asepresidenti ja peasekretär ning 13-liikmeline eestseisus, kuhu lisaks eelnimetatutele kuuluvad osakondade juhatajad ja valitud vabaliikmed.

Seaduse järgi tohib akadeemial olla kuni 60 alla 75 aasta vanust liiget. Akadeemia liikmesus on eluaegne. Kui akadeemikuid on vähem, peab akadeemia vähemalt kord kolme aasta jooksul valima uusi liikmeid. Selleks kuulutatakse välja avalik konkurss, kandidaate saavad esitada Eesti ülikoolid, teadusasutused ja -seltsid ning loomeliidud ja -ühendused ning akadeemia liikmed. Esitatud kandidaatide seast teeb valiku akadeemia üldkogu salajasel hääletusel. Enne valimisi tutvustavad kandidaadid ennast ja oma teadustööd avalikul konverentsil.

Akadeemikud kannavad lisaks erialasele väljapaistvusele ja noorte õpetamisele laiemat missiooni teaduse, hariduse ja kultuuri valdkonnas: edendada oma tegevusvaldkonda, osaleda Eesti teaduse, kultuuri ja sotsiaal-majandusliku arengu suunamises ning aidata kaasa teaduse, kultuuri ja hariduse väärtustamisele ühiskonnas.

Akadeemikud arvudes*

  • Alla 75-aastaseid akadeemikuid on 46 ja nende keskmine vanus on 59 aastat. Vähemalt 75-aastaseid akadeemikuid on 31.
  • Kõige noorem akadeemik on 43-aastane ja kõige vanem 98-aastane.
  • 77 akadeemikust 12 on naised.
  • Akadeemia eestseisuse 13 liikmest 5 on naised.

    *1. mai 2026 seisuga.

Akadeemia peamised tegevused

Nõuandev roll

  • Akadeemia üks olulisi ülesandeid on nõustada Riigikogu, Vabariigi Valitsust ja riigiasutusi ning osaleda teadus- ja arendustegevust puudutavate õigusaktide ettevalmistamises. Nende ülesannete täitmiseks oleme loonud regulaarse koostöövormi Riigikoguga – ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“. Kohtumiste eesmärk on pakkuda teaduslikku nõu, et poliitikud saaksid teha erinevate probleemide lahendamisel teaduspõhiseid ja informeeritud otsuseid.

  • Osaleme peaministri teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu TAIP töös. Samuti kohtume regulaarselt poliitiliste parteidega, et aidata kujundada TAI strateegiat, käivitunud on koostöö Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

  • Nõustavat rolli täidavad ka akadeemia juures tegutsevad valdkondlikud nõukogud ja komisjonid, mis koondavad Eesti parimaid eksperte. Komisjonide peamine eesmärk on pakkuda teaduslikku ja tehnoloogilist nõu Eesti rahva ja riigi ees seisvate probleemide lahendamiseks. Selleks, et komisjonide töö tulemusi saaks paremini igapäevaellu rakendada, on nende ülesanne süvendada suhteid Riigikogu ja valitsusega, et pakkuda otsustajatele tuge.

  • Lisaks osalevad akadeemikud akadeemia, ülikoolide või Eesti esindajana enam kui 300 kogus ja nõukogus nii kodu- kui ka välismaal.

Tippteaduse ja noorteadlaste toetamine ning tunnustamine

  • Oleme akadeemia juurde loonud uurija-professorite ametikohad, et oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased saaksid mõneks ajaks rohkem keskenduda oma teadustööle.
  • Korraldame riiklike teaduspreemiate laureaatide valimist ja avalikkusele tutvustamist.
  • Anname välja akadeemik Mihhail Bronšteini nimelisi majandusteaduste preemiaid, et tunnustada Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi.

  • Korraldame koostöös Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi nõukojaga humanitaarteaduste aastapreemiate väljaandmist, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid.

  • Anname koostöös Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonidega välja „Naised teaduses“ stipendiume, et aidata kaasa naisteadlaste nähtavusele, edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas ja inspireerida teadlaste järgmisi põlvkondi.

  • Korraldame noorteadlastele suunatud konkurssi „Teadus kolme minutiga“, mille peamine eesmärk on pakkuda noortele teadlastele professionaalset koolitust ja praktilist kogemust avalikkuse ees esinemisel ning oma teadustöö tutvustamisel.

  • Anname riiklike teadustööde konkursside raames välja akadeemia presidendi eripreemiaid (π-preemiad) õpilastele ja üliõpilastele, et andekaid noori tunnustada ja innustada neid jätkama teadusteed.

  • Toetame noorteadlaste osalemist kohtumistel Nobeli preemia laureaatidega Lindaus.

  • Toetame Eesti Teaduste Akadeemia fondi kaudu noorte Eesti teadlaste ning magistrantide ja doktorantide uurimistööd.
  • Tunnustame teenete eest Eesti teaduse arendamisel ja akadeemia ülesannete täitmisel ning väljapaistvate saavutuste eest teaduses mitmete medalitega.

Sündmused, suhtlus ühiskonnaga

  • Korraldame teaduslikke arutelusid, loenguid, konverentse ja muid sündmusi, mis on valdavalt avalikud ning läbi otse- või järelvaatamise kättesaadavad kõigile huvilistele.

  • Panustame sellesse, et tuua teaduslik mõtteviis noortele lähemale ning tekitada huvi teadustöö vastu. Akadeemikud on korraldanud mitmeid ühiseid koolikülastusi. Samuti korraldame Viitnal igasuviseid Õpilaste Teadusliku Ühingu seminare.

  • Akadeemikud on aktiivsed esinejad nii sündmustel kui ka meedias. Olulisemad kajastused leiab akadeemia veebilehe rubriigist „Päevik“. Muuhulgas ilmuvad iga nädala lõpus** akadeemikutelt ja nende kaasautoritelt arvamuslood Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, kus on aastatel 2021–2025 avaldatud 180 artiklit. 2025. aastast ilmuvad veerus teemaplokid seotult sündmuste sarjaga „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“. Iga dialoogi eel algab veerus teemaplokk, mille arvamustes avatakse sama raamteemat erinevatest vaatenurkadest. 

** Veerg ei ilmu suvel ja suuremate pühade ajal.

Koostöö Eestis ja rahvusvaheliselt

Riigiõiguse sihtkapital

  • Akadeemia juures tegutseb riigiõiguse sihtkapital, mis arendab riigiõigust ning edendab ja arendab riigiõiguse alast teadustööd.

Akadeemia asutused

  • Akadeemia juures tegutseb kaks eraldi asutust:
  • Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut on teadus- ja arendusasutus, mis teostab interdistsiplinaarseid ja innovatiivseid alusuuringuid eestikeelse ja Eesti ala mitmekeelse kirjanduse kohta keskajast kuni tänapäevani, paigutades selle Läänemere regiooni, Euroopa ja maailma kultuuri konteksti.
  • Teaduste akadeemia kirjastus annab välja seitse rahvusvahelist eelretsenseeritavat avatud juurdepääsuga teadusajakirja, mis on indekseeritud juhtivates rahvusvahelistes andmebaasides.