Globaalsed arengud loovad Eestile võimaluse kasvatada oma rolli kriitiliste toormete väärtusahelates alates teadus- ja arendustegevusest kuni töötlemise, taaskasutuse ja kõrgema lisandväärtusega tootmiseni, leidsid 10. juunil 2026 Eesti Teaduste Akadeemias toimunud arutelul „Kriitiliselt kriitilistest maavaradest – Eesti võimalused“ osalejad.
Ekspertide hinnangul on järgmine oluline samm viia kriitiliste toormete otsingud ja uuringud Eesti aluskorra kristalsetesse kivimitesse ning ülikoolide laborites välja töötatud lahendused piloot- ja tööstusmastaabis katseteni.
Kriitilised toormed on majanduse ja kaasaegsete tehnoloogiate jaoks hädavajalikud maavarad, mille tarne on seotud suurte geopoliitiliste või majanduslike riskidega. Neid kasutatakse laialdaselt aku ja elektroonika tööstuses ning need on esmatähtsad taastuvenergia tehnoloogiates, kaitsetööstuses ja paljudes teistes kõrgtehnoloogilistes rakendustes. Euroopa eesmärk on vähendada oma tööstuse sõltuvust imporditavatest strateegilistest toorainetest ning tugevdada nende otsinguid, uurimist ja väärindamist ning taaskasutust Euroopas.
Eesti Teaduste Akadeemia maapõueressursside komisjoni esimehe akadeemik Kalle Kirsimäe sõnul on Eestis olemas mitmed eeldused, millele kriitiliste toormete valdkonna edasist arengut rajada. „Eestis on geoloogiline potentsiaal mitmete strateegiliste maavarade esinemiseks, ja veelgi tähtsam – juba on olemas olulised lülid kriitiliste toormete väärtusahelas. Haruldaste muldmetallide töötlemine Sillamäel, püsimagnetite tootmine Narvas, mitmed kriitiliste toormete ringmajanduse valdkonna start-up ettevõtted ning ülikoolides tehtav teadus- ja arendustöö loovad tugeva aluse uute tehnoloogiate ja kõrgema lisandväärtusega tööstuse kasvuks,“ ütles Kirsimäe.
Aruteludes käsitleti Euroopa kriitiliste toormete poliitikat, Eesti kriitiliste toormete uuringuprogrammi, maapõueressursside potentsiaali, kriitiliste toormete töötlemistehnoloogiaid ning ringmajanduse võimalusi. Rõhutati, et Eesti konkurentsieelis ei seisne üksnes võimalikes maavaravarudes, vaid võimes siduda geoloogilised uuringud, teadus- ja arendustegevus ning tööstuslik innovatsioon terviklikuks väärtusahelaks.
Ekspertide hinnangul on Eesti teadusasutustes viimastel aastatel tehtud märkimisväärset tööd kriitiliste toormete väärindamise ja taaskasutuse tehnoloogiate arendamisel. Järgmine arenguetapp on nende lahenduste katsetamine pilootskaalas ning tööstuslikes tingimustes.
„Teadmistest sünnib majanduslik väärtus siis, kui laborites välja töötatud lahendused jõuavad pilootprojektide kaudu tööstusliku rakenduseni. Just selles etapis peitub Eesti järgmine võimalus kriitiliste toormete valdkonnas ning siin on oluline teaduse, ettevõtluse ja riigi koostöö,“ märkis Kirsimäe.
Seminaril pöörati erilist tähelepanu Põhja-Eesti kristalse aluskorra uurimisele, mida peetakse Eesti kriitiliste toormete otsingute seisukohalt üheks perspektiivsemaks piirkonnaks. Geoloogiliselt paikneb Eesti Fennoskandia kilbi lõunaserval ning meie aluskord rööbistatav Lõuna-Soome ja Kesk-Rootsiga, kus paiknevad mitmed Euroopa olulised metallimaardlad. Viimased uuringud viitavad võimalusele, et Põhja- ja Kirde-Eesti aluskorras võib esineda vase, tsingi, plii, nikli, koobalti ja teiste kriitiliste metallidega seotud maagistumisvööndeid, mille tegeliku potentsiaali hindamiseks on vaja jätkata süsteemseid uuringuid.
„Kristalse aluskorra ehitus on Eesti jaoks üks perspektiivsemaid geoloogilisi uurimisobjekte. Meie eesmärk ei ole otsida kiireid vastuseid, vaid luua teadmistebaas, mis võimaldab hinnata Eesti pikaajalist rolli Euroopa kriitiliste toormete väärtusahelates. Geoloogiliste uuringute kaudu sünnib teadmine, millele saab rajada nii tehnoloogiaarenduse kui ka tulevased investeerimisotsused,“ sõnas Kirsimäe.
Päeva lõpetanud paneeldiskussioonis tõdeti, et Eesti järgmiste aastate peamine väljakutse on siduda geoloogilised uuringud, teadus- ja arendustegevus ning tööstuspoliitika terviklikuks strateegiaks, mis aitaks kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime kasvule.
Arutelu korraldasid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Geoloogiateenistus.