Tänavusel noorte teadlaste kohtumisel Nobeli preemia laureaatidega Saksamaal Lindaus osalesid Eestist Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi doktorant-nooremteadur Laura Kaarma, ETH Zürichi (Šveitsi Föderaalne Tehnoloogiainstituut Zürichis) keemia magistrant Paul Erik Olli ning Tartu Ülikooli materjaliteaduse ja -tehnoloogia magistrant ning füüsika instituudi laborant Agnes Rohtsalu.
28. juunist 3. juulini toimunud 75. Lindau kohtumise programm oli interdistsiplinaarne. Juubelikohtumise juhtmõte oli „Piire ületav teadus“ („Science Transcending Borders“), mis rõhutas teaduse võimet ühendada inimesi sõltumata riigipiiridest, põlvkondadest ja teadusvaldkondadest. Sündmus tõi kokku ligi 70 Nobeli laureaati ja 600 noorteadlast 87 riigist.
Laura Kaarma sõnul oli tema jaoks üks kohtumise kõige liigutavamaid hetki 2023. aastal Nobeli meditsiinipreemia pälvinud Katalin Karikó ettekanne. „Ta rääkis väga südamlikult oma teekonnast teaduses – tagasihoidlikust taustast, korduvatest tagasilöökidest ja vallandamistest ning sellest, kuidas järjekindlus ja vastupidavus aitasid tal oma tööga edasi liikuda. Minu jaoks jäi kogu kohtumise põhiõppetunnina kõlama just resilience* – oskus tagasilöökidest hoolimata jätkata, oma ideedesse uskuda ja vajadusel uuesti proovida,“ sõnas Laura.
Eriliseks kogemuseks oli tema jaoks ka osalemine Novo Nordisk Foundationi korraldatud paneeldiskussioonis, kus arutleti interdistsiplinaarsuse rolli üle teaduses koos 2022. aasta Nobeli keemiapreemia laureaadi Morten Meldaliga. „Arutelu pani mind mõtlema sellele, kui oluline on tänapäeva teaduses oskus liikuda erinevate valdkondade vahel, õppida teiste erialade keelt ning olla avatud koostööle ka siis, kui see esmapilgul tundub keeruline,“ ütles Laura.
Lisaks tihedale teadusprogrammile jäid talle meelde kohtumised noorteadlastega üle maailma, kaunis Lindau saar ning kultuuri- ja võrgustumisüritused, kus tutvustati muu hulgas Rootsi ja Baieri kultuuri.
Paul Erik Olli sõnul olid intrigeerivaimad paneeldiskussioonid, kus laureaadid, külalised ja noored teadlased arutasid teaduses ning ühiskonnas aktuaalsete teemade üle. Jutuks tulid näiteks tehisintellekt, teadusrahastus, kliimaprobleemid, tuumasõda ja kvantarvutid.
Ta tõi enda jaoks sündmuse tipphetkena esile vestluse 1997. aastal füüsika Nobeli preemia pälvinud Steven Chuga, kellelt ta sai julgustust proovida teaduses erinevaid suundi, kuna ka nobelist ise on oma uurimisvaldkonda mitu korda muutnud. „Lisaks arutasime energeetika perspektiive, mis on mulle väga südamelähedane teema,“ ütles Paul Erik.
Samuti olid tema eredad hetked noorte teadlaste aruteluring Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeliga ning juhuslik tunniajane vestlus 2011. aasta füüsika Nobeli preemia laureaadi Brian P. Schmidtiga. „Ta julgustas pigem jääma endale huvitava nišiteema juurde ja selle tähtsus n-ö maailmale maha müüa ning mitte keskenduda populaarsete teemadele, mida üldsus parajasti tähtsaks peab. Lisaks arutlesime, kuidas teadus ja majanduskasv on otseselt seotud ning mida teadus ühiskonnale üldse pakub,“ meenutas Paul Erik.
Lisaks inspiratsioonile, ambitsioonile ja uutele ideedele võttis ta Lindaust kaasa väga palju uusi tutvusi teiste noorte teadlastega üle kogu maailma.
Agnes Rohtsalu tõi esile, et Lindau kohtumist julgeb ta juba praegu pidada enda kõige erilisemaks ja ilmselt ületamatuks konverentsikogemuseks. „Kui ühte ruumi tuuakse kokku riigipead, poliitikud, kümned Nobeli laureaadid ning potentsiaalikad noorteadlased, tekib sünergia, mis inspireerib veel pikka aega,“ ütles ta.
Agnesele jättis sügava mulje 1985. aasta füüsika Nobeli preemia laureaat Klaus von Klitzing, kes rõhutas vabaduse kriitilist rolli teaduses. Von Klitzingi hinnangul peaks teadlastele andma võimalikult vabad käed ja usalduse, sest murrangulised avastused sünnivad sageli just seal, kus puuduvad ranged raamid.
Teise mõtte võttis Agnes kaasa 2023. aasta füüsika Nobeli preemia laureaadilt Anne L'Huillier'lt. Nobelist jagas isiklikku lugu sellest, kuidas ta jättis omal ajal armastuse nimel Prantsusmaalt Rootsi kolides maha oma eduka teaduskarjääri, kuid lõpetas siiski uuel kodumaal Nobeli preemiaga. See tuletas meelde prioriteetide olulisust elus. Soov end karjääri- ja teadusredelil tõestada on paljudel, kuid vähe on neid inimesi, kellega soovid oma elu jagada – seetõttu valiks ta ikka ja jälle armastuse teadustöö asemel.
Agnes rõhutas, et Lindau kohtumine ei ole pelgalt akadeemilised loengud, vaid ka uute sidemete loomine. „Tulin Lindaust tagasi küll väsinuna, kuid mõnes mõttes teise perspektiiviga elule. Samuti uute sõprade, rahvusvaheliste kontaktide ja teadmisega, et teadus ei tunne piire ning vabadus luua, katsetada ja olla uudishimulik on meie suurim edasiviiv jõud,“ ütles ta.
Loe pikemalt Eesti osalejate muljetest:
Laura Kaarma
Paul Erik Olli
Agnes Rohtsalu
Kohtumise raames hoiatasid kolm füüsika- ja keemiapreemia Nobeli laureaati – David J. Gross, W. E. Moerner ja Brian P. Schmidt – tungivalt kasvava tuumasõjaohu eest ning esitasid valitsustele üle maailma konkreetsed poliitikasoovitused. Nende üleskutse tugines 2024. aasta Mainau deklaratsioonile tuumarelvade kohta, millele on alla kirjutanud 104 Nobeli laureaati, ning tõi teema taas teaduskogukonna tähelepanu keskmesse. Loe lähemalt.
- Rohkem infot 2026. aasta Nobeli kohtumise kohta leiab siit: https://www.lindau-nobel.org/current-meeting/.
- Loengud ja arutelud on vaatamiseks, kuulamiseks ja kaasamõtlemiseks videotena kättesaadavad veebilehelt https://www.mediatheque.lindau-nobel.org/meetings/2026/recordings#.
- Pildialbumid leiab siit: https://www.flickr.com/photos/nobellaureatemeeting/albums/.
Eesti noorteadlaste osalemist Lindau kohtumistel toetab Eesti Teaduste Akadeemia.
*vastupidavus