Eestist pälvivad Balti riikide „Naised teaduses“ stipendiumid Pilleriin Peets, Anni Kasikov ja Liina Malva

Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide poolt korraldataval „Naised teaduses“ stipendiumite konkursil pälvivad Eesti teadlastest stipendiumid Pilleriin Peets, Anni Kasikov ja Liina Malva.

7000-eurosed stipendiumid saavad nad tunnustusena senise töö eest ja edasise teadustöö tegemiseks oma valdkonnas.

Kolme riigi laureaatide ühine auhinnatseremoonia toimub järgmisel neljapäeval, 1. oktoobril algusega kell 13 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia majas. Sündmust saab otseülekande vahendusel jälgida akadeemia veebilehel.

Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia õppetooli teadur Pilleriin Peets pälvib stipendiumi loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Tema teadustöö keskendub paremate meetodite ja tööriistade arendamisele, et tuvastada ja mõista meid kõikjal ümbritsevate keeruliste keemiliste süsteemide koostist – alates tekstiilikiududest ja värvainetest kuni keskkonnasaasteainete ja bioloogiliste ainevahetussaadusteni.

Eriti keerulised on loomi, taimi, seeni ja mikroobe sisaldavad looduslikud keskkonnad, kus leidub üheaegselt kümneid tuhandeid erinevaid keemilisi ühendeid. Sihtmärgistamata massispektromeetria võimaldab otsida proovist võimalikult palju erinevaid ühendeid, mitte ainult ette kindlaks määratud aineid. See on praegu üks võimsamaid meetodeid väikeste ühendite analüüsimiseks, kuid ka selle abil ei ole võimalik hõlmata kogu keemilist mitmekesisust.

Pilleriin Peetsi uuenduslik ja interdistsiplinaarne uurimistöö ühendab analüütilise keemia ja keskkonnauuringud masinõppe, tehisaru ning arvutuslike meetoditega, et laiendada mõõtmistel tuvastatavate keemiliste ühendite ringi. Selleks arendab ta uusi analüüsimeetodeid, mis võimaldavad keemilisi proove paremini võrrelda ning muuta analüüsid usaldusväärsemaks.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi tähefüüsika osakonna astronoomia nooremteadur Anni Kasikov saab stipendiumi sama valdkonna doktorantide kategoorias. Ta uurib lühikese ja tormilise eluga massiivseid tähti, mille mass on Päikese omast üle kaheksa korra suurem.

Neid iseloomustavad tugevad tähetuuled ja plahvatuslikud ainepursked ning elu lõpul plahvatavad nad supernoovadena, mõjutades galaktika dünaamikat ja arengut. Massiivsed tähed läbivad oma arengus ebastabiilseid perioode, mille mõistmine on keeruline, kuid oluline. Sellised üleminekuperioodid on kollase ülihiiu ja hüperhiiu arengujärgud, mis kestavad vaid mõnikümmend tuhat aastat, mistõttu leidub selliseid tähti väga vähe.

Anni Kasikov veab Linnutee haruldaste kollaste üli- ja hüperhiidude vaatlusprogrammi, mille andmed on kogutud Väga Suure Teleskoobiga (Very Large Telescope, VLT) Tšiilis Atacama kõrbes. Lisaks kasutab ta kosmoseteleskoopide arhiiviandmeid. Tähti uurib ta laias lainepikkuste vahemikus, mis võimaldab saada nende eluringist terviklikuma pildi, mõõta tähtede atmosfääride omadusi, tuvastada kaksiksüsteeme ja uurida neid ümbritsevat keskkonda.

Arenenud tähed paiskavad kosmosesse suures koguses ainet, moodustades enda ümber justkui ajakapsli, millesse talletub teave varasemate aine väljavoolude kohta. Nende haruldaste tähtede eluloo uurimine aitab mõista supernoovaplahvatustele eelnevaid füüsikalisi protsesse ja keemiliste elementide tekkimist – neist oleme loodud ka meie. Anni Kasikovi uurimistöö toimub ulatuslikus rahvusvahelises koostöös ning aitab ühtlasi jätkata pika traditsiooniga täheteaduse arendamist Eestis.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi eripedagoogika lektor Liina Malva pälvib stipendiumi sotsiaal- või humanitaarteaduste doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Tema teadustöö keskendub matemaatika õpiraskustele ja õppe diferentseerimisele üldhariduskoolis.

Eestis on viimastel aastatel teravalt esile kerkinud matemaatika õpetamise ja õppimisega seotud probleemid, sealhulgas madalad eksamitulemused ning aineõpetajate puudus. Õpetajate töökoormust suurendab õpirühmade mitmekesisus, mis võib soodustada läbipõlemist. Teadusuuringute järgi on õppe diferentseerimine ehk kohandamine vastavalt individuaalsetele erinevustele üks võimalus kaasava hariduse rakendamiseks, kuid praktikas on selle kasutamine keeruline.

Liina Malva uurib diferentseerimist terviklikult õpilaste, matemaatikaõpetajate ja eripedagoogide vaates, hinnates sealjuures muutusi õpilaste tajutud kaasatuses, õpimotivatsioonis ning teadmistes. Samuti analüüsib ta õpetajate ja eripedagoogide uskumuste ja oskuste kujunemist matemaatika õpiraskustega õpilaste õpetamisel. Koostöös rahvusvaheliste teadlastega toob ta düskalkuulia kui spetsiifilise õpiraskuse senisest selgemalt Eesti haridus- ja teadusruumi fookusesse.

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma tõdes, et naiste võimalused teaduses on küll ajas märgatavalt paranenud, kuid ebavõrdsus pole kadunud. „Ajalooliselt on naisteadlastel olnud piiratud ligipääs ülikoolidele, rahastusele, avaldamisvõimalustele ja juhtivatele ametikohtadele. Praegugi on naised mitmel teadusalal kõrgematel ametipositsioonidel alaesindatud ning erinevused püsivad nii rahastuse saamise edukuses kui ka tsiteeritavuses. Poole elanikkonna võimete alarakendamine kitsendab andekate inimeste ringi, kellest on alati puudus.“ Samas on Saarma sõnul paljudes valdkondades toimunud suur edasiminek. „Seda näitab ka fakt, et aastatel 1901–2025 said naised 68 Nobeli auhinda, neist 38 alates 2000. aastast. Teaduses tegutsevate naiste nähtavus mõjutab seda, kas tüdrukud ja noored naised näevad teadlaskarjääri enda jaoks reaalse võimalusena, eriti loodusteadustes, tehnoloogias, inseneriteaduses ja matemaatikas, kus naisi on vähem.“ Saarma rõhutas, et kuigi teadlaskarjääri alustab palju naisi, lahkuvad nad sellest meestest sagedamini. „Seetõttu on „Naised teaduses“ stipendiumil eriline tähtsus, sest see toetab naisteadlaste karjääri ja suurendab nende nähtavust.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal märkis, et ehkki Eesti teadussüsteemis on naiste väike ülekaal, jõuab kõrgematele akadeemilistele ametikohtadele rohkem mehi. „Loodetavasti annavad need stipendiumid ja eeskujud naistele julgust seada kõrgemaid eesmärke ja rohkem ambitsiooni pürgida teadustöötajast ka eestvedajaks ja juhiks,“ sõnas Veinthal.

Kolmele stipendiumile kandideeris kokku 44 naisteadlast, sh 15 doktoranti ja 29 teaduste doktorit.

Stipendiumite eesmärk on naisteadlaste toetamine ja innustamine nende teadlaskarjääris. Eestis rahastab konkursi läbiviimist ja stipendiume Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata videotest, kuidas laureaadid oma teadusprojekte tutvustavad. Laureaatide fotod leiab siit (pildistas Martin Mae).

Läti ja Leedu „Naised teaduses“ laureaatide lühiülevaated

Läti laureaadid (esitati 48 taotlust, sh 31 PhD ja 17 doktorandi tasemel):

Leedu laureaadid (esitati 60 taotlust, sh 46 PhD ja 14 doktorandi tasemel):