Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus kinnitas ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences (PEAS) uueks peatoimetajaks Rainis Halleri.
Rainis Haller on Tartu Ülikooli matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise analüüsi professor alates 2021. aastast ja Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 2025. aastast. Tema teadustöö keskendub funktsionaalanalüüsile ehk lõpmatumõõtmeliste vektorruumide omaduste ja nendevaheliste seoste uurimisele ning tal on tugev teadusjuhtimise kogemus – aastatel 2018–2022 oli ta Eesti Matemaatika Seltsi president. Alates 2024. aastast on ta kuulunud PEASi toimetuskolleegiumisse, mis aitab tal uues rollis tagada ajakirja järjepidevuse ning põhjaliku arusaama ajakirja sisulisest fookusest ja väärtustest.
Vestlesime Rainis Halleriga, et uurida lähemalt tema visiooni ajakirja tulevikust.
Olete olnud PEASi toimetuskolleegiumi liige alates 2024. aastast. Mis motiveeris Teid võtma vastu peatoimetaja rolli ja mida Te sellesse ametisse kaasa toote?
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences on pika ajalooga ajakiri, millel on oluline koht Eesti ja ka laiema piirkonnaga seotud teadusväljaannete seas. Võtsin selle rolli vastu, sest usun, et PEASil on tugev vundament ja head võimalused tugevdada oma positsiooni selge profiiliga selektiivse teadusajakirjana.
Matemaatikuna olen õppinud väärtustama täpseid küsimusi, põhjendatud argumente ja selget väljenduslaadi. Need põhimõtted on olulised ka ajakirja peatoimetaja töös. Soovin toetada ausat ja läbipaistvat käsikirjade retsenseerimisprotsessi ning aidata hoida ajakirja fookust käsikirjadel, mis PEASi tõepoolest sobivad.
Milline on Teie visioon PEASi arengust lähiaastatel ja kuidas sooviksite näha ajakirja arengut nii teadusliku ulatuse kui ka rahvusvahelise nähtavuse seisukohast?
Soovin, et PEASi tuntaks ja tunnustataks Eesti Teaduste Akadeemia selektiivse ajakirjana. Ajakirjal peaks olema lai, kuid selgelt määratletud fookus ning me peaksime avaldama tugevaid uurimistöid teadusvaldkondades, mis on akadeemias esindatud, pöörates erilist tähelepanu Eesti, Baltikumi ja Põhja-Euroopaga seotud uurimistöödele.
See ei tähenda, et PEAS peaks muutuma kohaliku tähtsusega ajakirjaks. Eesmärk on avaldada rahvusvaheliselt olulist teadustööd, kajastades samal ajal teemasid ja vaatenurki, mille puhul meie piirkonnal on eriline kompetents.
Praktikas soovin edasi arendada seda, mida PEAS juba hästi teeb, lisaks ärgitada avaldama rohkem ülevaate- ja perspektiivartikleid ning temaatilisi erinumbreid, kuhu on koondatud tugevad uurimustööd selgelt määratletud teemadel.
PEAS avaldab originaaluuringuid väga erinevates teadusvaldkondades. Kuidas lähenete nii laia teadusliku haarde juhtimise väljakutsele ja mida tähendab Teie jaoks tugev multidistsiplinaarne ajakiri?
Lai fookus toimib ainult siis, kui ajakiri säilitab sisulise terviklikkuse. PEAS ei tohiks olla pelgalt erinevate distsipliinide artiklite kogumik. Iga käsikirja puhul on keskne küsimus: miks peaks see artikkel ilmuma just PEASis?
Range erialane eelretsenseerimine on hädavajalik, kuid sellest üksi ei piisa. Ajakiri vajab juba varases etapis läbi mõeldud toimetusepoolset hindamist: kas käsikiri sobib ajakirja profiiliga, kas selle teaduslik tase ja olulisus on piisavad ning kas PEAS on selle töö avaldamiseks kõige sobivam väljaanne.
Seetõttu kirjeldan PEASi kui selektiivset akadeemia ajakirja, millel on lai, kuid selgelt määratletud teaduslik ulatus. „Akadeemia“ mõõde peaks tähendama kahte asja: kõrgeid distsiplinaarseid standardeid ja laiemat teaduslikku perspektiivi. Ajakiri peaks avaldama töid, mis ei ole üksnes tehniliselt tugevad, vaid omavad tähendust ka väljaspool kitsast erialast ringi.