Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda EASAC ja Euroopa Meditsiiniakadeemiate Föderatsioon FEAM avaldasid teaduspõhised soovitused tehisaru vastutustundlikuks kasutamiseks Euroopa tervishoius.
Värske ühisraporti eesmärk on anda sisendit Euroopa Liidu tehisintellekti käsitleva määruse (AI Act) ja Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) rakendamisse, menetluses olevate õigusaktide väljatöötamisse ning ELi kavandatava tervishoiu tehisaru algatuse kujundamisse.
Tehisarusüsteeme kasutatakse juba täna paljudes tervishoiuvaldkondades ning neil on potentsiaal luua märkimisväärset lisaväärtust eelkõige kliinilises ravis ja rahvatervises.
Tehisaru areneb aga kiiresti ja juhtivad valdkonna teadlased hoiatavad võimaliku kontrolli kaotamise riski eest. Eriti palju on kaalul tervishoius, sest tehisaru võetakse kliinilises töös ja tervishoiu korralduses kasutusele kiiremini kui paljudel tervishoiusüsteemidel on võime selle kasutamist sõltumatult hinnata, reguleerida ja jälgida. Selgete reeglite puudumine võib tuua kaasa ohu nii andmeleketeks, algoritmiliseks kallutatuseks kui ka inimkontrolli kadumiseks.
AI Act ja EHDS loovad olulise aluse, kuid teadlased osutavad puudujääkidele nende praktilisel rakendamisel tervishoius. Seetõttu kutsuvad raporti koostajad üles käsitlema tehisaru nagu iga muud tervishoius kasutatavat meedet: selle kasulikkus peab olema tõendatud, riskid selged ning toimivus pidevalt jälgitud.
Tervishoiukorraldus peab tehisaru arenguga sammu pidama
Tartu Ülikooli bioinformaatika professori ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendi Jaak Vilo sõnul on üks keskseid küsimusi see, kuidas tervishoiukorraldus suudab tehisaru kiire arenguga sammu pidada. Nii suurtel keelemudelitel põhinevad üldised kui ka spetsiifiliseks otstarbeks treenitud tehisarumudelid arenevad palju kiiremini, kui neid jõutakse valideerida ja kasutusele võtta. Konkreetseid patsiente puudutavad lahendused klassifitseeruvad meditsiiniseadmeteks, millele kehtivad ranged regulatiivsed nõuded võimalike riskide hindamiseks enne nende turuletoomist.
„Raport juhib tähelepanu olulisele küsimusele, kuidas kiirendada tehisarupõhiste lahenduste loomist ja valideerimist, kaotamata kontrolli võimalike riskide üle. Selleks on muu hulgas vaja edasi arendada andmetaristuid ja turvalist koostoimet, edendada riikideülest koostööd ning tervishoidu pidevalt jälgida ja tagasisidestada. Raport annab teemast laia tervikkäsitluse, juhtides ühtlasi tähelepanu vajadusele tagada, et meie tervishoiukorraldus ei jääks arengust maha ning oleks jätkuvalt kvaliteetne, usaldusväärne ja tõenduspõhine,“ ütles Vilo.
„Eestis on olukord kohati tänuväärselt eeskujulik, kuid ka siin tuleb edasi arendada võimekust andmete ja tehisaru kiiremaks ja tõhusamaks ühendamiseks. Lahendused arenevad teadusuuringutest järk-järgult praktilisteks tööriistadeks ja sealt edasi tervishoius rakendatavateks lahendusteks. See eeldab teadusasutuste, riiklike kesksüsteemide, arendusettevõtete ja tervishoiuasutuste ühist panust.“
Raporti põhisõnumid
- Ennetav reguleerimine on hädavajalik. AI Act liigitab tervishoiu kõrge riskiga valdkonnaks. Tehisaru reguleerimisel tuleb seetõttu arvestada ka pikaajaliste tagajärgedega ning siduda AI Acti sätted olemasolevate õigusraamistikega, nagu meditsiiniseadmete määrus (Medical Devices Regulation), isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ja EHDS.
- Võrdne kohtlemine ja usaldus tuleb seada prioriteediks. Tehisaru võib süvendada soost, etnilisest päritolust ja sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenevat ebavõrdsust, samuti lõhet rikaste ja vaeste riikide vahel ning vähendada avalikkuse usaldust. ELi poliitika peaks seetõttu seadma esikohale võrdse juurdepääsu, läbipaistvuse – sealhulgas tehisaru keskkonnajalajälje osas – ja avalikkuse kaasamise. Nii saab tehisaru toetada universaalse tervishoiu eesmärke ja olla kooskõlas demokraatlike väärtustega.
- ELi-ülene koordineerimine on vältimatu. Killustunud regulatsioon takistab tehisaru ohutut ja laialdasemat kasutamist. EL peab ühtlustama standardeid, hõlbustama anonüümitud andmete piiriülest vahetamist ning edendama ühist järelevalvet, et tagada eetiliste ja töökindlate tehisarulahenduste kasutamine kõigis liikmesriikides.
Autorid soovitavad tehisaru enne laialdasemat kasutuselevõttu katsetada kontrollitud tingimustes regulatiivsetes katsekeskkondades. Samuti tuleks uurida ja arendada lähenemisviise, mis annavad usaldusväärseid tulemusi väiksemate ja hoolikalt valitud andmestike põhjal.
Raporti koostas 22 teadlasest koosnev töörühm, mille liikmed esitasid EASACi ja FEAMi liikmesakadeemiad üle Euroopa.
- Raportit „AI in European healthcare: policy recommendations for optimising added value and safe, ethical and inclusive adoption“ saab lugeda EASACi veebilehelt.
EASAC ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi riiklikke teaduste akadeemiaid, et anda Euroopa poliitikakujundajatele sõltumatut ja teaduspõhist nõu.
FEAM ühendab 24 WHO Euroopa regiooni meditsiini-, farmaatsia- ja veterinaarteaduste akadeemiat ning teaduste akadeemiate meditsiinivaldkonna üksust, et kujundada ühiseid seisukohti ja anda teaduspõhist nõu meditsiini- ja tervishoiupoliitika küsimustes.