Tõnu Karu mälestuseks

Tõnu Karu 22. V 1948 – 13. IX 2026

13. septembril 2026 lahkus meie seast füüsik, teadusorganisaator ja ühiskonnategelane Tõnu Karu.

Tõnu Karu lõpetas Keila Keskkooli ja Tartu Ülikooli füüsiku-optikuna. Ülikooliõpingute järel asus ta tööle Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi füüsikasektoris, kus hakkas akadeemik Endel Lippmaa juhendamisel ehitama täiesti uut tüüpi spektroskoopi – fluorestsents-korrelatsioonspektromeetrit ehk seadet, mis võimaldab valguse abil jälgida üksikute molekulide liikumist ja omavahelisi seoseid bioloogilistes objektides.

Tõnu Karu paistis silma suurepärase suhtlemisoskuse ja organisatoorse võimekusega, mis viisid ta teadustöö kõrvalt üha enam teaduskorralduslike ülesannete juurde. 1980. aastal, mil teaduste akadeemia juures alustas tööd Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), sai Tõnu Karust selle asedirektor ning ta osales aktiivselt instituudi ülesehitamises ja arendamises. KBFI kujunes nõukogude aja oludes erakordselt avatud ja rahvusvahelise haardega teaduskeskuseks, kus suudeti luua võimalused maailmatasemel teadustööks. Tõnu Karu panustas sellesse, et teadlased said töötada kaasaegse aparatuuriga hästi varustatud laborites ja korraldas mitmeid Eesti teadlastele olulisi konverentse ja aparatuuri näitusi.

1992. aastal siirdus Tõnu Karu KBFIst Tallinna Linnavalitsusse, kus tema vastutusvaldkondadeks nõunikuna olid haridus, teadus ja koolitus. 2005. aastal asus ta Tallinna linna esindajaks Brüsselis ning esindas seal kaheksa aastat Tallinna huve Euroopa Liidu tasandil. Nii oli tal oluline roll mitte üksnes Eesti teaduse rahvusvahelisel tutvustamisel, vaid ka Tallinna ja laiemalt Eesti huvide edendamisel rahvusvahelisel tasandil.

Tõnu Karu ei olnud mitte ainult lahtise peaga, vaid ka osavate kätega. Seda kinnitab ka tema saavutus automudelite valmistamises: ta tuli sel alal Nõukogude Liidu meistriks.

Tema isa oli kirikuõpetaja ning kodust oli Tõnu Karu kaasa saanud sügava empaatia ja valmisoleku teisi aidata. Teise inimese mure, valu või häda ei jätnud teda kunagi ükskõikseks – ta püüdis alati aidata. Tema elu üheks oluliseks osaks kujuneski puuetega inimeste aitamine. Tõenäoliselt oli ta üks esimesi Nõukogude Liidus ja kindlasti esimene Eestis, kes tõi puuetega inimeste probleemid jõuliselt ühiskondlikku teadvusse. Ta tegi seda ajal, mil puuetega inimesed olid ühiskonnas suuresti tõrjutud ning nende vajadustest avalikult peaaegu ei räägitud. Tõnu Karu võttis sel teemal avalikult sõna ning tema kaasabil hakati looma puuetega inimestele mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid. Ta oli üks Eesti Eriolümpia asutajaliikmeid ja algusaastate eestvedajaid ning aastatel 1989–1997 organisatsiooni patroon. Tema panust tunnustati hiljem Eriolümpia Eesti Ühenduse kullatud teenetemärgiga.

Jääme Tõnu Karu suure austuse ja lugupidamisega mäletama kui erakordselt mitmekülgset, südamlikku ja empaatilist inimest, kelle lahkumine jätab sügava tühimiku. Avaldame kaastunnet tema lähedastele.

Puhka rahus, armas sõber!

Akadeemikud Mart Saarma ja Richard Villems