Teaduste akadeemia kirjastuse ajakirjade uued numbrid ootavad lugejaid

Juunis ilmusid teadusajakirjad Estonian Journal of Archaeology, Estonian Journal of Earth Sciences, Linguistica Uralica, Oil Shale, Proceedings of the Estonian Academy of Sciences ja TRAMES.

Estonian Journal of Archaeology 30. aastakäigu esimene number sisaldab viit artiklit.

Hanna-Leena Puolakka artikkel käsitleb Fennoskandia põhjaosast leitud hilisrauaaegseid (u 700–1300) kumeraid sõlgi, mida teatakse kokku 71. Nende hulgas on esindatud neli peamist kumera sõle tüüpi: Skandinaavia ovaalsõled, idapoolsed ovaalsõled (vahel kutsutud ka Karjala sõlgedeks), Soome ümarsõled ja kilbikuplakujulised sõled (ingl k shield-boss-shaped brooches). Kuigi Põhja-Fennoskandia sõlgede metallikoostis sarnaneb Lõuna-Soome vastavate ehete omaga, ei esine matustes valdav osa neist paaridena. See viitab sõlgede teistsugusele kasutusele põhjapoolsetel aladel võrreldes lõunapoolsete aladega: koos sõlgedega ei levinud põhja nendega seotud rõivamood.

Andres Tvauri uurib, millist käsitööd tehti Eesti külades 12.–14. sajandil ja kas seda mõjutas Eesti vallutamine ning ristiusustamine saksa ja taani ristisõdijate poolt. Uurimuse allikmaterjaliks on kaheteistkümnelt vaadeldava perioodi külaasemelt kogutud käsitööga seotud leiud: tööriistad, pooltooted ja valmistuspraak. Paigutamaks küladest saadud käsitööga seotud leide laiemasse konteksti, võrreldakse neid samaaegsete linnuste ja 13.–14. sajandi linnade vastava leiuainesega. Autor väidab, et enne vallutust ja selle ajal valmistati Eesti alal käsitööd peamiselt linnustes ning külades tehti käsitööd vaid enda tarbeks; pärast vallutust toodeti valdav osa käsitöötoodangust linnades.

Teemu Mökkönen ja Kerkko Nordqvist esitavad kriitilise vastukaja Irina Khrustaleva ja Aivar Kriiska artiklile „Comb Ware cultures in the eastern Baltic“ („Kammkeraamika kultuurid Läänemere idarannikul“), mis ilmus ajakirja 2025. aasta esimeses numbris. Oma vastuses nendivad Irina Khrustaleva ja Aivar Kriiska, et kuigi me kindlasti vajame juurde detailseid ja hästi dateeritud regionaalseid juhtumiuuringuid kogu kammkeraamika kultuuri levikualalt, siis ometi vajame laiapõhjalisi üldistusi ja sünteese ka seni, kuni selliseid uurimusi tehakse.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Estonian Journal of Earth Sciences värskeima numbri artiklite temaatika hõlmab uurimusi kaasaegse  mereprügi levikust, Kvaternaari rannikumuutustest ning Balti Paleobasseini Paleosoikumi stratigraafiast, basseini arengust ja paleokeskkonna rekonstruktsioonidest.

Tiia Möller-Raid ja kaasautorid uurivad mereprügi levikut väikestel asustamata Eesti saartel Läänemere kirdeosas. Randades ja rannikuäärses taimestikus tehtud uuringud näitavad üldiselt madalat makroprügi koormust, kuigi Soome lahe saartel on mereprügi märgatavalt levinum. Nende uuring näitab, et prügis domineerib plast, kuid mikroprügi leidub setetes suhteliselt vähesel määral.

Ülo Suursaar kaasautoritega uurib Saaremaal asuva Järve rannikuastangu arengulugu rekonstrueerides viimase ligikaudu 2000 aasta jooksul toimunud muutuseid Järve maasääre ja rannavallide kujunemisloos. Uuring näitab üleminekut pikaajaliselt akumulatiivselt rannikult erosioonilisele rannikule, mida soodustavad suhtelise meretaseme languse aeglustumine, merejää moodustumise vähenemine ja tugevam talvetormide mõju.

Kaks kaastööd  keskenduvad Balti Paleobasseini stratigraafia ja settekomplekside arengule. Peep Männiku ja kaasautorite kaastöö Siluri läbilõike uuendatud stratigraafiast korreleerib Balti regionaalsed lademed globaalse kronostratigraafilise skaalaga, tuginedes uuematele paleontoloogilistele ja geokeemilistele andmetele. Mark T. Harris ja kaasautorid analüüsivad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala kuni Porkuni lademete fatsiaalset muutlikkust ja järjendstratigraafiat, eristades kuni seitse settetsüklit ning tõlgendades Eesti šelfi ja Liivi basseini arengut fatsiaalsete vööndite progradatsiooni, eustaatiliste meretaseme muutuste, Hirnantia jäätumise ning Baltika ja Avaloonia kontinentide kokkupõrkest tingitud tektoonilise mõju kontekstis.

Ģirts Stinkulise ja kaasautorite uurimus käsitleb dolokreete Läti Devoni Amata kihistus ning tõlgendab neid mullatekkeprotsessidega seotud nähtustena, mis kujunesid meretaseme languse ajal ja kajastavad üleminekut soojadelt ning niisketelt tingimustelt kuivemale ja kuumemale kliimale Giveti–Frasnesi lademete piiril.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Alates 2026. aastast ilmub varasema nelja numbri asemel kaks numbrit aastas. Mõlemad numbrid on varasemast mahukamad ning kogu aastakäigu maht on umbes 80 protsenti senisest.

Artiklis „Variation of the glottal stop /ʔ/ in South Estonian lative forms“ („Kõrisulghääliku /ʔ/ varieerumine lõunaeesti latiivsetes vormides“) uurib Tartu Ülikooli doktorant Janek Vaab lõunaeesti keelele iseloomulikku  kõrisulghäälikut. Ühendades kvalitatiivse ajaloolise analüüsi sünkroonilise kvantitatiivse analüüsiga, keskendub ta oma uurimuses latiivsetele vormidele, milles kõrisulghääliku kasutamine lõunaeesti keeles varieerub. Et mulgi ja tartu keelealal kõrisulghäälik üldiselt puudub, ei ole seda ka latiivsetes vormides. Võru idamurretes ja setu keeles on kõrisulghäälik küll säilinud, ent latiivsed vormid on valdavalt ilma selleta. Konservatiivsed olid Lutsi ja Kraasna keelesaared, kus esinesid kõrisulghäälikuga latiivsed vormid, näiteks kuuq < *kotok ’koju’. Enamikus lõunaeesti murdeis on see asendunud vormiga kodo < *kotoj ’koju’, kuid Võru läänemurretes leidub teiseseid kõrisulghäälikuid, näiteks vormis kodoq ’koju’.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Ajakirja Oil Shale uus number sisaldab viit artiklit, millest neli on Hiina ja üks Eesti teadlastelt.

Eesti teadlaste artiklis „Methylation of kukersite kerogen – estimation of the content of free hydroxyl groups“ esitatakse kukersiidi kerogeeni dimetüülkarbonaadiga metüleerimise tulemusi. Tulemused näitavad, et kukersiidi kerogeeni saab dimetüülkarbonaadi – keskkonnasõbraliku metüleeriva aine – abil hõlpsalt ja peaaegu kvantitatiivselt metüleerida. Järeldatakse, et vabad hüdroksüülrühmad moodustavad peaaegu poole kerogeeni „molekulis“ esinevatest hapnikuaatomitest. See kerogeeni hüdroksüülrühmade selektiivne metüleerimisreaktsioon sillutab teed edasistele uuringutele teiste derivatiseerimisreaktsioonide ja kukersiidi derivaatide võimaliku kasutamise kohta tulevastes väärindamispüüdlustes.

Soovitame lugeda ka Hiina teadlaste artikleid. Neis käsitletakse numbrilist modelleerimist põlevkivi põletamisel keevkihis, soojusülekande protsesse põlevkivi pürolüüsil pöörlevas retordis, põlevkivi utmisprotsessi optimeerimist soojusülekandel põhineva mudeli abil ja kohapealset (in situ) põlevkivi kaevandamist ülekuumendatud auru sissepritse abil.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 2026. aasta teine number koondab üheksa uurimusartiklit. Number annab hea läbilõike ajakirja temaatilisest haardest: kõrvuti on matemaatika ja juhtimissüsteemide teooria, tervisedendus kohalikes omavalitsustes, keemiline analüüs, taimsete ühendite uurimine, rakenduslik inseneriteadus ning akadeemilise kultuuri ajalugu.

Teoreetilisemat suunda esindavad artiklid, mis käsitlevad diskreetse ajaga mittelineaarseid süsteeme ja topoloogilisi algebraid. Arvo Kaldmäe, Ülle Kotta ja Maris Tõnso arendavad diferentskorpuse mõiste abil algebralisi meetodeid mittelineaarsete juhtimissüsteemide kirjeldamiseks. Sama uurimissuunda jätkavad Arvo Kaldmäe, Ülle Kotta, Vadim Kaparin, Tanel Mullari, Maris Tõnso ja Ewa Pawłuszewicz artiklis üldistatud vaatlejakujudest; need on olulised süsteemi oleku ja häiringute üheaegsel hindamisel. Mart Abel käsitleb lühikeses matemaatikaartiklis multiplikatiivsete lineaarsete funktsionaalide automaatset pidevust Q-algebratel.

Mitmel artiklil on selge seos Eesti või laiemalt meie regiooniga. Liina Riisenberg, Mari-Liisa Parder, Jelizaveta-Anna Viikmann ja Nele Kunder analüüsivad tervisedenduse kui kutseala kujunemist Eesti kohalikes omavalitsustes, keskendudes tervisedendaja rollile, vajalikele pädevustele ning nende arendamist toetavatele ja takistavatele teguritele.

Ain Raal ja kaasautorid võrdlevad Eestis kasvavate pajulille perekonna (Epilobium) liikide lenduvate ühendite profiile. Madli Vanamölder ja Kaarel Vanamölder käsitlevad Tartu Ülikooli 19. sajandi juubelirituaale ning näitavad, kuidas neis avaldus Saksa akadeemilise kultuuri ülekandumine Vene impeeriumi oludes.

Rakenduslikumat suunda esindavad inseneriteaduse ja keemia artiklid. Tanel Jalakas, Dmitri Vinnikov ja Siim Erik Viiding tutvustavad kulutõhusat rikkevooluandurit kodumajapidamiste alalisvoolu mikrovõrkudes kasutamiseks. Önder Can Arda ja Fatih Karaçam käsitlevad tõsteseadme noolkonstruktsiooni optimeerimist arvutipõhise insenerianalüüsi ja topoloogiaoptimeerimise abil. Anton Mastitski ja Peeter Burk uurivad Fmoc-, Trt- ja Boc-kaitserühmade stabiilsust elektropihustusionisatsiooni tingimustes. Uuring on oluline massispektromeetria, kaitserühmade keemia ja peptiidsünteesi rakendustes.

Nii joonistub välja ajakirja Proceedings of the Estonian Academy of Sciences roll Eesti Teaduste Akadeemia ajakirjana, mis toob kokku erialase tugevuse, rakendusliku väärtuse ning Eesti ja lähiregiooni teadusliku konteksti.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Ajakirja Trames 2026. aasta esimeses numbris ilmus seitse teadusartiklit, millest kolm on seotud Eesti ning viimane Ukrainaga.

Eestiga seotud uuringud

Numbri avab Jussi S. Jauhiaineni (Turu Ülikool ja Tartu Ülikool) artikkel eestlaste kohanemisest Soomes, kus nad moodustavad suurima immigrantide rühma (6% sisserändajatest). Uuring näitab, et soome keele oskus, segaabielud ja laste kasvatamine Soomes mõjutavad kohanemist rohkem kui seal elatud aastate arv. Täielikult kohaneb vaid väike vähemus, samas kui teine väike osa jääb ühiskonnast täiesti eraldatuks. Enamik kohaneb osaliselt, mis avaldub erinevalt tööhõives, elamises ja vaba aja veetmises. Vaatamata keelelisele lähedusele ja kohalike normide tundmisele pidurdavad täielikku lõimumist sagedased kodukülastused ning aktiivne veebisuhtlus päritolumaaga.

Urmas Tross, Mervi Raudsaar ja Tanel Hirv (Tartu Ülikool) uurivad, kas regionaalne juhtimine ettevõtlike ökosüsteemide kaudu on uus suundumus regionaalarengus. Süstemaatilises ülevaates analüüsitakse valdkonna institutsionaalseid aluseid ning tulemused rõhutavad selle lähenemise potentsiaali parandada institutsionaalset kvaliteeti, edendada piirkondlikku konkurentsivõimet ja toetada pikaajalist majanduslikku jätkusuutlikkust.

Ramon Loik ja Jaanika Puusalu (Sisekaitseakadeemia) käsitlevad Euroopa Liidu infokeskkonna kaitse tugisambaid. Autorid tõdevad, et digitehnoloogiate ja tehisintellekti (TI) kiire areng on andnud autokraatlikele režiimidele võimsad tööriistad teabega manipuleerimiseks ning ühiskondliku kontrolli laiendamiseks. See loob tungiva vajaduse tõhusate vastumeetmete järele. Artikkel analüüsib ka debatti sõnavabaduse piiramise üle avaliku julgeoleku kaalutlustel ning esitab neli normatiivset tugisammast Euroopa Liidu infokeskkonna kaitsmiseks.

Rahvusvahelised uuringud

Ignas Kalpokas, Ainius Lašas ja Arvydas Grišinas (Kaunase Tehnikaülikool, Leedu) pakuvad välja, et „tõejärgse ajastu“ asemel tuleks rääkida inimese spetsiifilisest informatiivse haavatavuse ajajärgust. Autorid käsitlevad seda haavatavust kui loomulikku inimlikku protsessi ning tutvustavad süstemaatilist lähenemist avalike narratiivide analüüsimiseks ja tõlgendamiseks.

Linta Khattak ja Xiaolong Zou (Jilini Ülikool, Hiina) analüüsivad võimuvaakumit, mis tekkis pärast USA vägede lahkumist Afganistanist 2021. aastal. India kasutab oma huvide kaitseks ja Pakistani mõju ohjeldamiseks pehmet jõudu ning piiratud koostööd Talibaniga. Pakistan seevastu toetab Talibani režiimi otsesemalt ning kasutab valitsusväliseid osalejaid oma positsioonide kindlustamiseks.

Furkan Öztürk (Akdenizi Ülikool, Türgi) uurib 15. sajandi alguse Ahmedî teost „İskendernâme“, mis on mõjukaim Aleksandriromaani osmaniaegne ümbertöötlus. Poeem süstematiseerib ideaalset kuningavõimu antiikfilosoofidele omistatud nõuandekirjade kaudu ning sõnastab indoiraani poliitilise teooria põhiprintsiipe, nagu õiglus, suuremeelsus ja nõupidamine.

Kultuuriline identiteet ja Ukraina

Ajakirjanumbri lõpetab uuring, mille autoriteks on Leila Bouziane, Olena Bakulich ja Andrii Bieliatynskyi (Põhja-Minzu Ülikool, Hiina, ja Kiievi Riiklik Transpordiülikool, Ukraina). Artiklis käsitletakse ukraina borši kui etnilise identiteedi sümbolit, milles peegeldub ukrainlaste etnokultuuriline psüühika. Borš toimib kultuurilise sümbolina ja mäluvahendina, mis tugevdab kogukondlikke sidemeid, ühtekuuluvustunnet ning positiivseid emotsioone, aidates samal ajal kaitsta rahvuslikku identiteeti väliste narratiivide eest.

Sisukord ja artiklite täistekstid

Lisainfo:

Teavituse uue ajakirjanumbri ilmumise kohta saab tellida siit.

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus ootab teadusartiklite käsikirju. Rohkem infot leiab ajakirjade lehelt.