Alma Tomingase medali statuudi kohaselt tunnustatakse sellega valdkondade ülest sünergiat edendanud Eesti tippteadlast, kes juhib või on juhtinud kõrgetasemelist interdistsiplinaarset teadus- ja arendustööd ja andnud märkimisväärse panuse noore teadlaspõlvkonna kasvatamisesse.
Alma Aline Tomingas (15.11.1900–29.01.1963) oli Eesti ravimiteadlane, kelle teaduslik huvi ühendas farmaatsia, botaanika ja analüütilise keemia. Tema elutööks oli ravimtaimede ja neist valmistatud droogide keemilise koostise uurimine, arendades farmakognoosia keemilist suunda. Alma Tomingas oli esimene eestlasest naisprofessor (1940) ja esimene Eesti naisakadeemik (1946).
Medal on vormilt rinnakell, mida on ajalooliselt kandnud laboratoorset steriilsust ja täpsust nõudvatel erialadel töötavad inimesed: arstid ja teadlased. Hõbedast raamile kinnituvad medali nimeandja initsiaalid ja ketiga rinnanõel. Kullatud sihverplaat kinnitab laureaadi kõrget kullaproovi ja sellele on graveeritud Alma Tomingase elutöö uurimisobjektid – ravimtaimed – ning medali väljaandja, Eesti teaduste akadeemia logo. Sihverplaadi tagumisele küljele graveeritakse medali laureaadi nimi ja aastaarv.
Kavand ja teostus: Taavi Teevet.
