Martti Raidal: värske füüsika nobelist avas uue akna universumisse

Tänavuse Nobeli füüsikaauhinna pälvis Belgias sündinud USA Wisconsini-Madisoni Ülikooli professor Francis Halzen otsustava panuse eest IceCube’i neutriinoobservatooriumi rajamisse ja suure energiaga kosmiliste neutriinode avastamisse.

Tema teadustöö sisu avab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) juhtivteadur akadeemik Martti Raidal:
Neutriinod on elektrilaenguta ja väga väikese massiga osakesed, mis läbivad ainet peaaegu takistamatult. Francis Halzeni eestvedamisel muudeti lõunapoolusel kuupkilomeeter jääd hiiglaslikuks detektoriks. Jäässe paigutatud valgusandurid registreerivad neutriinode harvadel kokkupõrgetel tekkivate laetud osakeste valgusjälgi. Nii saab hinnata neutriino energiat ja saabumissuunda.

2013. aastal avastas IceCube Päikesesüsteemi välise päritoluga suure energiaga neutriinode voo. See oli läbimurre suure energiaga neutriinode astronoomias. Hiljem on leitud tõendeid nende pärinemisest aktiivsetest galaktika tuumadest, näiteks galaktikast NGC 1068. Neutriinod võimaldavad uurida mustade aukude ümbrust ka seal, kust valgus meieni ei pääse. See aitab selgitada, kuidas kosmoses osakesi väga suurte energiateni kiirendatakse.

Tulevased tundlikumad detektorid ja neutriinomõõtmiste ühendamine valguse ning gravitatsioonilainete vaatlustega aitavad paremini mõista universumi äärmuslikke sündmusi. IceCube võimaldab ka uurida neutriinode omadusi ja otsida tumeaine jälgi.

Eestis arendavad KBFI teadlased neutriinode masse ja tumeainet kirjeldavaid teooriaid. IceCube’i mõõtmised pakuvad võimalusi nende teooriate ennustuste kontrollimiseks.

Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka füüsikaauhinna kuulutamist.

Alates 1901. aastast on Nobeli füüsikaauhinda seni välja antud 119 korral 229 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 25-aastaselt Lawrence Bragg ja vanim 96-aastaselt Arthur Ashkin. Ainsana on füüsikaauhinna saanud kaks korda John Bardeen.