Euroopa Parlamendi otsus avab põllumajanduses ja taimeteaduses uusi võimalusi

Euroopa Parlament võttis hiljuti vastu uue regulatsiooni, mis lihtsustab uute genoomitehnikate (NGT) abil aretatud taimede kasutuselevõttu Euroopa Liidus. Mitmete Eesti taime- ja põllumajandusteadlaste hinnangul kõrvaldab otsus aastaid Euroopa sordiaretust pidurdanud regulatiivse takistuse ning võimaldab Euroopa teadusel jõuda järele teistele maailma juhtivatele põllumajandusriikidele.

Muudatuste eesmärk on kiirendada selliste põllukultuuride arendamist, mis on vastupidavamad kliimamuutustele ja kahjuritele, annavad suuremat saaki ning vajavad vähem taimekaitsevahendeid. Väiksemate geneetiliste muudatustega NGT-1 taimi hakatakse käsitlema sarnaselt tavapärastele sortidele, samas kui ulatuslikumalt muundatud NGT-2 taimed jäävad rangema geneetiliselt muundatud organismide (GMO) regulatsiooni alla. Uued reeglid sisaldavad märgistamise ja riskihindamisega seotud nõudeid ning põllumajandustootjate kaitsemeetmeid, toetades Euroopa toidujulgeolekut ja põllumajanduse innovatsiooni.

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professori akadeemik Ülo Niinemetsa sõnul põhines senine Euroopa Liidu regulatsioon eksitaval käsitlusel, mis ei vastanud uute genoomitehnoloogiate tegelikule olemusele ning pidurdas põhjendamatult Euroopa sordiaretust. „2012. aastal avastatud CRISPR-Cas9 tehnoloogia ehk nn molekulaarsed käärid võimaldab teha DNA-s väga täpseid muudatusi. Klassikaline sordiaretus põhineb samuti mutatsioonidel – kas looduslikult tekkinutel või näiteks radioaktiivse kiirguse või keemiliste mutageenide abil esile kutsutud muutustel. CRISPR-Cas9 töötab sisuliselt samal põhimõttel, kuid teeb seda palju täpsemalt ja sihipärasemalt. Praktikas ei ole võimalik eristada, kas selline muutus genoomis on tekkinud looduslikult või CRISPR-Cas9 abil. Ometi käsitles Euroopa Liit aastaid CRISPR-Cas9 abil saadud taimi transgeensetena ehk selliste organismidena, mille genoomi on viidud teise organismi DNA. Kuna CRISPR-Cas9 kasutamisel seda ei tehta, oli selline käsitlus teaduslikult põhjendamatu ning seadis Euroopa taimearetajad võrreldes muu maailmaga ebasoodsasse olukorda,“ selgitas Ülo Niinemets.

Tema sõnul kulus Euroopa taimeteadlastel üle kümne aasta, et jõuda lõpuks mõistliku lahenduseni. „Kuid see on alles algus. Taimede genoomid on väga keerulised. Näiteks nisu genoom koosneb ligikaudu 15 miljardist DNA aluspaarist ja sisaldab umbes 100 000 geeni. See on peaaegu viis korda suurem kui inimese genoom. Uue tehnoloogia kasutamine on tulevikus Euroopas küll lubatud, kuid me ei tea endiselt piisavalt hästi, milliseid geene ja kuidas täpselt muuta, et saavutada soovitud omadusi. Vähemalt avaneb Euroopa teadlastel võimalus kasutada samu täpseid aretusmeetodeid, mida on mujal maailmas edukalt rakendatud juba aastaid. See on oluline saavutus Euroopa teadlaskonnale ning näitab selgelt, kui väärtuslik on teadlaste ja poliitikakujundajate järjepidev koostöö.“

Eesti Maaülikooli säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor ja tänavune riikliku teaduspreemia laureaat põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkonnas Evelin Loit-Harro tõi esile, et uute aretustehnikate regulatsiooni vastuvõtmisega on Euroopa jõudnud järele sellistele riikidele nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Austraalia, kus on väikeseid, kuid tõhusaid geenimuutusi sordiaretuses edukalt rakendatud juba mitu aastat. „Turule on jõudnud näiteks õunad ja seened, mis lahtilõigatult õhuga kokku puutudes pruuniks ei lähe ning õli, mis sisaldab 80 protsenti rohkem tervislikku oleiinhapet ja 20 protsenti vähem küllastunud rasvhappeid. Eesti jaoks on olulised omadused, mis teevad taimed vastupidavamaks nii talvele, põuale kui ka erinevatele haigustele ja kahjuritele. Näiteks kuluks meile ära talikaer, mille nimel Kanadas praegu tööd tehakse. Samas on oluline meeles pidada, et kuigi uued aretustehnikad võimaldavad luua uute omadustega taimi – eeldusel, et vajalik teave on alus- ja rakendusuuringutest olemas –, on laiapindseks toiduga kindlustamiseks vaja ka häid tavaaretuse rakendamise oskusi ning tugevat agronoomilist kompetentsi.“

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma märkis, et uue regulatsiooni üle on aastaid peetud elavat avalikku arutelu. „Märgistamise, patentide ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimise küsimused on olulised ning nende üle tuleb ka edaspidi arutleda. Samas on tähtis eristada neid teemasid tehnoloogia teaduslikust hindamisest. NGT-1 taimedes tehtavad täpsed geenimuudatused ei erine põhimõtteliselt muutustest, mis võivad tekkida looduslikult või tavapärase sordiaretuse käigus. Seetõttu ei ole teaduslikku alust pidada neist saadud toitu suurema terviseriskiga kui tavapärase sordiaretuse tulemusel saadud toitu.“ Tema sõnul on Euroopa Parlamendi otsus väga oluline samm õiges suunas. „Järgmise sammuna oleks kiiresti vaja ajakohastada ka Euroopa Liidu GMO regulatsiooni, mis erineb oluliselt Ameerika Ühendriikides ja teistes juhtivates tööstusriikides kehtivast regulatsioonist,“ sõnas Mart Saarma.

Lähem info Euroopa Parlamendi otsuse kohta.