Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi värskelt lõppenud uuring näitab, et eestikeelsele õppele ülemineku edu sõltub suuresti sellest, kuivõrd toetatuna tunnevad end muutuste keskel lapsed ja lapsevanemad. Suurimad murekohad on seotud koolide valmisoleku, hariduse kvaliteedi, kasvava õpikoormuse ja lõimumise eesmärkide saavutamisega.
Birute Klaas-Lang uuris koos kolleegidega Eesti Teaduste Akadeemia eesti keele ja selle õpetamise uurija-professorina kahe aasta jooksul vene dominantkeelega lapsevanemate hoiakuid Tartu, Tallinna Lasnamäe ja Ida-Virumaa üleminekukoolides ja -lasteaedades. Töörühma eesmärk oli välja selgitada, kuidas suhtuvad vanemad eestikeelsele õppele üleminekusse erinevates keelekeskkondades. Uuring keskendus sellele, milliseid positiivseid võimalusi näevad vanemad eestikeelses õppes, milliseid hirme ja probleeme nad reformiga seostavad ning milliseid lahendusi neile pakuvad. Samuti analüüsiti, kuidas erinevad lapsevanemate keelehoiakud eesti-, vene- ja mitmekeelses keskkonnas ning kuidas need hoiakud muutuvad pärast seda, kui lapsed on õppinud aasta või mitu eesti keeles.
Uuring põhineb lapsevanematega korraldatud aruteluõhtutel, kus uurijad lõid usaldusliku ja avatud vestluskeskkonna, et vanemad saaksid oma arvamusi vabalt väljendada.
Eestikeelse õppe hoiakud sõltuvad keelekeskkonnast
Tulemused näitasid suuri piirkondlikke erinevusi. Tartus pidasid vene emakeelega vanemad eesti keele oskust selgelt vajalikuks, kuid nii Ida-Virumaal kui ka Lasnamäel oli motivatsioon eesti keelt õppida märksa nõrgem, kuna igapäevane eesti keelekeskkond puudub. „Kui keel jääb ainult klassiruumi ja koolikeskkonda, siis võib õpilase jaoks eesti keel tähendada ainult õppeainet, aga mitte tegelikku vajadust ja võimalust suhelda,“ sõnas Birute Klaas-Lang.
Samal ajal tundsid Tartu ja Lasnamäe vanemad muret oma lapse vene keele ja kultuuriidentiteedi säilimise pärast. Kõigis uuritud piirkondades kordusid samad murekohad: reformi eesmärgid, liiga kiire ajakava, üldhariduse kvaliteet, laste suurenev õpikoormus ning vanemate kasvav vastutus lapse õpiedukuse eest.
Vanemate mured pole kõikjal kadunud
Uuringu hilisemates etappides ilmnes siiski, et lasteaedade ning 1.–2. klassi laste vanemate mured olid vähenenud ja suhtumine muutunud rahulikumaks, samas kui 4.–5. klassi laste vanemad tõid jätkuvalt esile suuri probleeme, eriti Narvas, kus osa varasemaid hirme oli nende hinnangul ka tegelikkuseks saanud. „Vanemad sooviksid koolilt rohkem konkreetset abi nii abiõpetajate, toestatud õppe kui ka pikapäevarühma näol. Koolid ei näe nii raha kui ka vajalike spetsialistide puudusel aga võimalusi neid ettepanekuid teoks teha,“ selgitas professor Klaas-Lang.
Paljud vanemad kahtlesid ka selles, kas reform aitab saavutada oma laiemaid eesmärke – hariduse kvaliteedi ühtlustumist ja lõimumise edenemist. Lisaks kurdeti laste õpimotivatsiooni languse ning suurenenud õpikoormuse ja stressi üle.
Vanemad ootavad rohkem tuge ja paindlikke lahendusi
Vanemate hinnangul vajab eestikeelsele õppele üleminek senisest tugevamaid tugimeetmeid. Hirme aitaks vähendada see, kui erineva kodukeelega lapsed õpiksid samas koolis ning eestikeelse õppe kõrval oleks tagatud tugev eesti keele tugi ja toetatud aineõpe. Samuti peeti oluliseks kogupäevakooli ehk pikapäevarühmade süsteemi, mis võtaks vanematelt kohustuse lapsega kodus õppida.
Vanemad rõhutasid ka vajadust säilitada koolis laste emakeele ja omakultuuri õpe ning luua rohkem ühiseid kooliväliseid tegevusi eri kodukeelega lastele. „Kui Tartus ja Tallinnas on võimalusi eri kodukeeltega laste ühisteks tegevusteks, siis Narva laste jaoks saaksid lahendused olla maakonna piire ületavatest koos tegemistest. Narvas lihtsalt ei ole eestikeelseid lapsi nii palju, et igal venekeelsel lapsel oleks eesti keelesõber,“ rääkis Birute Klaas-Lang.
Uuring jätkub ka eestikeelsetes koolides
Uuringu tulemustest on ilmunud või peagi ilmumas kokku 10 teadusartiklit. Birute Klaas-Lang jätkab ka pärast teaduste akadeemia juures tehtud projekti lõppemist eestikeelsele haridusele ülemineku uurimist. Lisaks üleminekukoolidele keskendub ta nüüd ka eestikeelsetele koolidele, sest üha rohkem vene kodukeelega peresid saadab oma lapsed võimaluse korral n-ö eesti kooli. „Kui praeguseni on praktiliselt kogu riigi tähelepanu ja toetusmeetmed suunatud just üleminekukoolidele, siis ka eesti koolides, mis on muutunud ja muutuvad veelgi mitmekeelsemaks ja -kultuurilisemaks, tuntakse vajadust nii õpetajate kui ka vanemate keeleteadlikkuse edendamise osas,“ sõnas professor Klaas-Lang.
Vaata järgi Birute Klaas-Langi ettekannet teaduste akadeemia uurija-professorite konverentsil 9. detsembril 2025.
Eesti Teaduste Akadeemia juurde on loodud uurija-professorite ametikohad selleks, et oma erialal rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased saaksid mõneks ajaks rohkem keskenduda oma teadustööle. Rohkem infot leiab siit.
Kuula järgi intervjuud Birute Klaas-Langiga 16. juuni 2026 Vikerraadio saates „Vikerhommik“.