15. mail 2026 toimus Riias Eesti ja Läti teaduste akadeemiate esimene ühine naisakadeemikute kohtumine.
Üritusel osales kümme Eesti ja kaksteist Läti akadeemia liiget erinevatest teadusvaldkondadest. Ajalooline kohtumine tähistab olulist verstaposti piirkondlikus koostöös.
Kohtumise avas Läti Teaduste Akadeemia president prof Ivars Kalviņš, kes tervitas Eesti kolleege ning meenutas 1935. aastal toimunud esimest Balti vaimse koostöö konverentsi. President Kalviņš märkis, et kui tollast teaduskoostööd vedasid peamiselt mehed, siis tänaseks on olukord täielikult muutunud. Lätil on Euroopa riikide seas juhtroll, kuna enam kui pooled sealsed teadustöötajad on naised, ning ka Eestis on sama näitaja ligilähedane.
Ivars Kalviņš õnnitles akadeemikuid Maris Laant ja Anne Kahrut, kes pälvisid 13. mail Baltic Awards 2026 tunnustused.
Järgnes kahe riigi naisakadeemikute ühine aruteluring, mille peamised teemad olid:
- Strateegiline koostöö. Muuhulgas tutvustas Läti akadeemik prof Maija Dambrova edukaid Balti koostööprojekte meditsiini- ja bioteaduste valdkonnas.
- Soorollid ja akadeemiline keskkond. Arutelus käsitleti naiste rolli tänapäeva teaduses, soorollide muutumist ning palgalõhet.
- Põlvkondade vahetus ja tulevik. Arutati põlvkondade vaheliste erinevustega seotud väljakutseid ning rõhutati vajadust teadlikult kaasata noori teadusesse, et tagada akadeemilise keskkonna jätkusuutlik areng.
Naisakadeemikute kogu esimees Maris Laan sõnas, et kogu päeva väldanud kohtumine toimus sõbralikus ja meeleolukas õhkkonnas. „Tõdeti, et mitmed lahendamist vajavad teemad on Eesti ja Läti akadeemilisel maastikul ühised – näiteks naisteadlaste vähene osakaal mõnedes loodusteaduste harudes ja andekate noorte motiveerimine valimaks akadeemilist karjääri. Arutati ka erialalisi koostöövõimalusi ning akadeemiate rolli teaduspoliitika kujundamisel. Kohtumisel osalesid ka kaks endist Läti haridus- ja teadusministrit – akadeemikud prof Baiba Rivža ja prof Tatjana Koķe.“
Kohtumine lõppes Läti Teaduste Akadeemia kõrghoone vaateplatvormi külastusega, akadeemik prof Maija Dambrova juhitud jalutuskäiguga Riia vanalinnas ning Riia Stradiņši Ülikooli anatoomikumiga tutvumisega akadeemik prof Māra Pīlmane saatel.
Mõlema riigi naisakadeemikud hindasid esimest kohtumist väga sisukaks ja väärtuslikuks. Alustatud dialoogi tugevdamiseks ja piiriüleste teadussidemete arendamiseks lepiti kokku järgmise ühise kohtumise korraldamises Tallinnas.
Eesti naisakadeemikud tegutsevad alates 2024. aastast koguna, kuhu kuuluvad kõik 12 Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikut. Kogu on muuhulgas korraldanud mitmeid ühiseid külaskäike Eesti eri piirkondade koolidesse ning Paide arvamusfestivali arutelu, kus käsitleti võimalusi muuta reaal- ja tehnikateadused tüdrukutele atraktiivsemaks ning jagati kogemusi naiste rollist neis valdkondades.
Ingliskeelne uudis Läti Teaduste Akadeemia veebilehel.