Kalle Kirsimäe kirjutab Postimehe veerus „Teadlase pilguga“, et maailmas on viimase kümnekonna aasta vältel tekkinud tuhandeid ajakirju, kus sisuliselt vilistatakse senistele teaduskirjastuse rangetele kriteeriumidele. Tihti taandub aga teadlase edukuse hindamine just avaldatud teadustööde arvule ja mitmesugustele tema edukust mõõtvatele indeksitele. Seepärast ongi mõistetav kiusatus lõpetada frustreeriv säravate ja mõjukate ajakirjade uste kulutamine ning avaldada kiiremini ja kergemini ajakirjades, kus retsenseerimise sõel on hõre, aga ajakirja mõjukust (enamasti viidatavust) mõõtvaid indeksid kõrgemad kui mõneski regionaalsemas teadusajakirjas. (2.11.24, Postimees, „Rämpsajakirjadest rämpsteaduseni“, lk 8). Loe siit.