13. oktoobril 2026 toimus Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ viies kohtumine, mis keskendus demograafiliste muutustega kohanemise võimalustele ja väljakutsetele.
Madala sündimuse, rahvastiku vananemise ja kasvava sisserände taustal arutleti, kuidas kujundada ühiskonda, mis suudaks nende pikaajaliste muutustega arvestada. Käsitleti muutuste mõju haridusele, tööelule, majandusele, tervishoiule ja ühiskonnaelu laiemale korraldusele ning otsiti võimalusi, kuidas demograafilised muutused võiksid anda uusi impulsse Eesti arengule ja inimeste heaolu kasvule.
Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles oma avakõnes, et Eesti sündimus annab tõepoolest põhjust muretsemiseks – 2025. aastal sündis vaid veidi üle 9000 lapse. Suur küsimus on, kas suudame luua ühiskonna, kus inimesed ei tunne üksnes kohustust tuleviku pärast muretseda, vaid tahavad sellesse ka panustada. Samuti tuleb küsida, kas suudame teha enamat kui lisada veel ühe toetuse, maksusoodustuse või riikliku programmi.
Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma rõhutas, et Eesti demograafiliste muutustega toimetulek eeldab olukorra realistlikku hindamist ning innovatsiooni, teaduse ja hariduse võimaluste rakendamist koos läbimõeldud pere-, tervise-, rände- ja regionaalpoliitikaga.
Tartu Ülikooli professor ja akadeemik Tiit Tammaru tõdes, et Eesti tänane demograafiline reaalsus on väikesed sünnipõlvkonnad ja rahvastiku vananemine. Kuigi sisseränne leevendab muutuste mõju, ei korva see väikseid sünnipõlvkondi. Eesti vajab pere- ja rändepoliitika kõrvale ka kohanemispoliitikat, sest sündinud põlvkondade suurust me muuta ei saa.
Riigikogu kultuurikomisjoni juht Liina Kersna ütles, et demograafilised muudatused sunnivad meid igal juhul ümber mõtestama meie haridussüsteemi, kuid selle suuna saame ise valida. Võime keskenduda sellele, kuidas kahaneva õpilaste arvu tingimustes olemasolevat süsteemi võimalikult väikeste kuludega säilitada, või mõelda, kuidas kasutada muutusi hariduse kvaliteetsemaks, õiglasemaks ja paindlikumaks muutmiseks. Vähem lapsi ei pea tähendama vähem haridust, vaid võib tähendada rohkem tähelepanu igale lapsele ja rohkem õppimisvõimalusi igas vanuses inimestele.
Eesti Panga asepresident Martti Randveer keskendus sellele, kuidas rahvastiku vananemine mõjutab majandust ja milliste poliitikameetmetega saaks selle mõjusid leevendada. Selle sajandi lõpuks jõuame olukorda, kus kõige suurema põlvkonna moodustavad 60-aastased. Rahvastiku vananemisega kohanemisel võivad abiks olla elukestev õpe ja ümberõpe, mis aitavad säilitada oskusi ja teadmisi ka vanemas eas, samuti tervishoiuteenused ja muud meetmed, mis toetavad tervise ja töövõime säilimist. Lisaks on olulised meetmed, mis motiveerivad inimesi võimalikult kaua tööturul osalema, toetavad töötajate liikuvust tööturul ning soodustavad ettevõtlusega alustamist.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter tutvustas lähemalt tööandjate manifesti 2026 „Aeg anda endast 110%“, millega kutsutakse erakondi ja Riigikogu liikmeid seadma kahe järgmise valimistsükli tähtsaimaks eesmärgiks majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamise ning lähtuma sellest sihist kõigi oluliste otsuste tegemisel.
Islandi Ülikooli professor Þóroddur Bjarnason käsitles oma ettekandes demograafilisi muutusi ja nendega seotud ebakindlust, võrreldes Eesti ja Islandi rahvastiku arengut ning pöörates erilist tähelepanu piirkondlikele erinevustele, sündimusele, vananemisele ja rändele. Kui aastatel 2016–2026 kasvas Islandi rahvaarv 20,9%, siis Eestis vaid 3,4%. Sündimus on langenud mõlemas riigis, kuid Eestis on see märgatavalt madalam kui Islandil: 2025. aastal oli summaarne sündimuskordaja Eestis 1,16 ja Islandil 1,56 last naise kohta. Ettekandja tõi esile, et ka väikeriigi rahvaarv võib kasvada, mida kinnitab ka Islandi pikaajaline rahvastikuprognoos. Islandil on peatunud ka maapiirkondade rahvaarvu vähenemine, millele on kaasa aidanud nii muutunud hoiakud kui ka soodsamad eluasemehinnad. Lisaks on Islandil hästi läbimõeldud tagasirände programm, mille abil püütakse välismaal elavaid islandlasi kodumaale tagasi tuua, kui mõne ametikoha täitmiseks napib tööjõudu.
Poliitikute ja teadlaste paneelsõnavõttudes kõlasid muuhulgas järgmised mõtted:
- Väljaränne on Eesti kui väikeriigi jaoks probleem ning oluline on rände tasakaalustamine. Hinnanguliselt sünnib igal aastal välismaal 1000–1300 last, kelle üks vanematest on eestlane. Ühe võimalusena võiks kaaluda topeltkodakondsuse lubamist.
- Madala sündimuse suurendamiseks on olulised nii prioriteetide seadmine, ühiskonna turvatunne, positiivne eeskuju kui ka keskkonna loomine, kus inimesed sooviksid lapsi saada. Arutellu tuleb kaasata ka noori ja eri vanuses lasteta inimesi.
- Demograafiliste probleemide lahendamisel on tähtis regionaalpoliitika: riik peab ääremaastumise vähendamiseks investeerima töökohtadesse ja taristusse ning toetama noorte maale elama asumist. Paindlikum pensioniiga peaks soodustama ka vanemas eas töötamist.
- Probleem ei ole väiksemate põlvkondadega hakkamasaamises, vaid selles, et lõputult väheneva põlvkonnasuuruse juures ei saa ühiskond olla kestlik. Seetõttu peame väikeriigina suutma põlvkonna vähenemise suundumust aeglustada. Laste ja noorte arvu vähenemisest tulenevat kulude kokkuhoidu saab kasutada sellele sihtrühmale suunatud tarkadeks lahendusteks.
- Meie rändepoliitika peab aitama kaasa Eesti teadmusmahuka majanduse kasvule. Eesti rahvas ja kultuur saavad olla tugevad vaid tugeva majanduse toel. Väga oluline on kaasata välismaal elavaid eestlasi Eesti arengusse, mis võib aidata suurendada ka tagasirännet.
- Demograafiliste probleemide leevendamiseks on meil mitmeid seni kasutamata võimalusi nii tervishoius kui hariduses kui ka välismaal elavate eestlaste kaasamisel.