Urmas Varblane: majandusnobelistide töö aitab selgitada, kuidas tulevikuootused mõjutavad Eesti majandust

Tänavuse Rootsi Riigipanga Alfred Nobeli mälestusauhinna majanduses laureaadid on Ameerika Ühendriikide teadlased Robert E. Hall ja Michael Woodford tööde eest, mis aitavad paremini mõista seoseid majapidamiste ja ettevõtete käitumise ning makromajandusliku stabiliseerimispoliitika vahel.

Laureaatide teadustöö sisu ja tähtsust Eesti jaoks selgitab akadeemik ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane:
„Halli ja Woodfordi keskne panus näidata, et majanduse kogunäitajatest – tarbimisest, inflatsioonist, tootmisest ja töötusest – ei piisa, kui ei mõisteta, kuidas kujunevad nende taga olevad majapidamiste ja ettevõtete otsused.

Hall tõi tarbimise käsitlusse tulevikku vaatava majapidamise: inimeste tarbimisotsuseid ei määra ainult praegune sissetulek, vaid hinnang tulevasele sissetulekule, varale ja riskidele. Woodfordi töö aitas selgitada, kuidas ettevõtted kujundavad hindu olukorras, kus nad ei kohandu hetkega ning kus otsuseid mõjutavad ootused nõudluse, kulude ja rahapoliitika tuleviku kohta. Koos lõid need ideed raamistiku, mille abil hinnatakse, kuidas intressimäärad, eelarvepoliitika ja poliitikateavitus majandust mõjutavad.“

Miks on nende töö oluline Eestile?
„Laureaatide tööd aitavad mõtestada Eesti majanduses viimastel aastatel toimuvat. Meie majapidamiste tarbimine on sageli olnud ettevaatlikum, kui üksnes palga- ja sissetulekuandmed lubaksid oodata.

Kui inimeste tulevikuootused on pessimistlikud ning nad kardavad töökoha kaotust, laenumaksete kasvu, hinnatõuse või majanduse nõrgenemist, võivad nad palgatõusust hoolimata tarbimist edasi lükata ja sääste kasvatada. Tegemist ei ole tingimata ebaratsionaalsusega, vaid ettevaatussäästmisega. Kui paljud pered käituvad korraga nii, väheneb nõudlus ettevõtete toodete ja teenuste järele, mistõttu lükatakse edasi investeeringuid ja värbamist. Nõnda võivad negatiivsed ootused majandust ise nõrgestada.

Seetõttu on valitsuse ülesanne ebamäärasust vähendada. See ei tähenda probleemide ilustamist, vaid selget ja tõenduspõhist teavet: milline on olukord, millised on peamised riskid, millised otsused on tehtud ning mida tehakse erinevate arengute korral. Usutavad signaalid maksude, eelarvepoliitika, energiapoliitika ja toetuste tuleviku kohta aitavad peredel ning ettevõtetel teha otsuseid väiksema teadmatusega.

Hea ajakirjandus aitab eristada fakte, tõenäolisi riske ja üksikuid hirmustsenaariume ning hoiab seeläbi ära nii põhjendamatu optimismi kui ka majandust kahjustava paanika.“

Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka majandusauhinna kuulutamist.

Robert E. Hall on Stanfordi Ülikooli majandusteaduse professor.

Michael Woodford on Columbia Ülikooli poliitilise ökonoomia professor.

Alates 1969. aastast on Rootsi Panga auhinda majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks seni välja antud 57 korda 99 inimesele. Kõige noorem auhinnasaaja oli 46-aastaselt Esther Duflo ja vanim 90-aastaselt Leonid Hurwicz.